Üks ravim samas annuses ei sobi kõigile ühtemoodi. Mõne inimese jaoks efektiivne ravimiannus ei pruugi teisele inimesele ravimtoimet avaldada ja võib põhjustada hoopis tõsiseid kõrvaltoimeid või osutuda eluohtlikuks. Kuidas ja milliste ravimite puhul saab geeniandmeid kasutades hinnata erinevate ravimite mõju ja ohutust konkreetse inimese organismile?

Põhjus, miks meie organismid võivad ravimitele erinevalt reageerida, peitub sageli geneetilistes eripärades. “Hinnanguliselt 99% inimestel esineb vähemalt ühe ravimi mõju või ohutust mõjutav geenivariant. Sellest tulenevalt võib selle ravimi tavapärane annus ravitoimet mitte avaldada, tekitada soovimatuid kõrvaltoimeid või muutuda koguni ohtlikuks,” selgitas SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu. 

Laboris teostatakse farmakogeneetilist uuringut 29 geeni analüüsi põhjal. “Need geenid on seotud enam kui 200 ravimi toimeaine ainevahetusega. Seega saame infot kõigi ravimite mõju kohta, mis sisaldavad uuringus välja toodud toimeaineid ehk ravimite nimekiri on veelgi pikem. Vastavalt selle uuringu tulemustele saab arst määrata personaalsed ravimiannused,” kirjeldas Truu. Ta näitlikustas, et kui üks patsient vajab sümptomite leevendamiseks 20 mg ravimi toimeainet, siis teine võib vajada efekti saavutamiseks kaks korda suuremat annust või just vastupidi, väiksemat annust.