„Meie uuringud suurtes rahvusvahelistes RHINESSA, RHINE ja ECRHS projektides on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte inimeste täna tehtud tegudest ja otsustest – juba enne seda, kui neist saavad lapsevanemad. Eriti kehtib see poiste puhul puberteedieas ning emade puhul nii enne rasedust kui ka raseduse ajal,“ ütles Bergeni Ülikooli professor Cecilie Svanes, RHINESSA uuringu teadusjuht.
Epigeneetiliste markerite muutused olid rohkem väljendunud lastel, kelle isad hakkasid suitsetama puberteedieas võrreldes isadega, kes hakkasid suitsetama hilisemas eas enne eostamist. Varane puberteet võib tähistada kriitilist faasi poiste füsioloogilistes muutustes, sest siis luuakse tüvirakud, millest arenevad spermatosoidid kogu ülejäänud eluks, ütles uurimuse kaasautor dr Negusse Kitaba, Southamptoni Ülikooli teadur. Sealjuures on kõnekas, et 16 markerit 19st, mis olid seotud teismeeas isade suitsetamisega, ei ole olnud varem seostatud ema või uuritava enda suitsetamisega.
Ka veipimisel on tagajärjed
Olgugi, et noorte suitsetajate arv on Eestis viimastel aastatel vähenenud, on tõusvaks probleemiks e-sigarettide tarvitamise tõus. Kliinikumi ülemarst-õppejõu Rain Jõgi sõnul viiakse selle mõjude teadasaamiseks kopsukliinikus praegu läbi uuringusse kaasatud indekspõlvkonna 30 aasta järjeuuringut.
„Lähiajal on plaanis alustada ka järeltuleva põlvkonna 10 aasta järjeuuringut. Mõlema uuringu tulemusel saame unikaalseid andmeid, mis võimaldavad ka tulevikus avastada uusi põlvkondade vahelisi seoseid nii haiguste kujunemise ja arengu kohta kui leida tegureid, mis aitavad haigusi ära hoida. Ühtlasi, mida aeg edasi, seda enam koguneb ka andmeid e-sigarettide tarvitamise ehk veipimise kahjulike mõjude kohta. Veipimise põlvkondadeülest toimet saame paraku hinnata alles aastate pärast,“ lausus kopsukliiniku ülemarst-õppejõud Jõgi.
Veipimise mõju kinnitab ka uuringu kaasautor professor John Holloway Southamptoni Ülikoolist ja NIHR Southamptoni Biomeditsiniuuringute Keskusest. On äärmiselt murettekitav, et tänapäeva teismelised, eriti poisid, puutuvad veipimisel kokku väga kõrgete nikotiinitasemetega,” sõnas ta.
“Selle uuringu tõendid pärinevad inimestelt, kelle isad suitsetasid teismelistena 60ndatel ja 70ndatel aastatel, mil tubaka suitsetamine oli palju tavalisem. Me ei saa kindlalt väita, et veipimisel on sarnane mõju üle põlvkondade, kuid me ei tohiks ka paar põlvkonda oodata selleks, et tõestada, millist mõju võib see teismelistele avaldada,” rõhutas prof Holloway.
