Päikesekaitsekreemiga ära koonerda

Päikesekaitsekreemi kasutamisel tuleks pidada meeles, et kõik avatud kehaosad vajavad kaitset UV-kiirguse eest, sealhulgas kõrvalestad, kael, huuled ja kiilaspäisuse korral ka pealagi.

“Täiskasvanud inimese keha katmiseks kulub 3-4 supilusikat päikesekaitsekreemi, mis tuleb kanda nahale 15-20 minutit enne väljaminekut. Kasutades kreemi ebapiisavas koguses või valel ajal, väheneb olulisel määral ka selle kaitse. Kuigi kaitse kestab 2-3 tundi, tuleb peale higistamist või suplemist kreemitamist korrata,” tuletab nahahaiguste arst meelde. 

Dermatoloogid ei soovita kasutada väga madala SPF-iga kreeme, sest uuringud näitavad, et suurem osa inimestest kasutab päikesekaitsekreemi ettenähtust vähem ja harvemini – sellest tulenevalt võib olla alla SPF 30 pakutav kaitse ebapiisav.

Kuiva naha korral ja näole soovitab dr Aben kasutada laia toimespektriga päikesekaitsekreemi. Karvadega kaetud piirkondadele sobib aga paremini päikesekaitsegeel või pihusti, huultele päikesekaitsepulk või huulepalsam. Lapsed ja tundliku nahaga täiskasvanud võiksid eelistada mineraalse filtriga päikesekaitset, mis sisaldab titaandioksiidi või tsinkoksiidi ning mis jätab pealekandmisel nahale valge kihi.

Peamised vead, mida inimesed tegema kipuvad 

Ekslikult arvatakse, et pilvise ilmaga päikesekaitsekreemi kasutama ei pea ja et kõrge päikesekaitsefaktoriga kreemi kasutades päevitust ei teki. “Päevitus tekib igal juhul, sest 100% kaitsega päikesekaitsekreemi ei ole olemas, kuid päikesekaitsekreemi korrektselt kasutades õnnestub vältida päikesepõletust, vähendada olulisel määral naha fotovananemist ja nahavähi riski,” selgitab dr Aben.

Nahahaiguste arsti sõnul ei arvestata tihtipeale päikesekiirguse intensiivsust, mis on kõige kõrgem kella 10-14 vahel. “Igal ajal, kui teie vari on teist lühem, tuleks päikese käes viibimisest hoiduda. Parim kaitse liigse UV-kiirguse eest on riided, peakate ja UV-filtriga päikeseprillid. Katmata kehaosadel tuleks kasutada päikesekaitsekreemi – kaitset vajab igaüks, sõltumata vanusest, soost ja nahatüübist,” rõhutab arst.

Meeles tasub pidada, et sarnaselt toiduainetele on ka kehahooldustoodetel säilivusajad, mille möödumisel toode ei pruugi enam nii efektiivne olla. “Päikesekaitsekreemi tuleks kasutada avatud kehaosadele igapäevaselt, mitte ainult suvel – korrektse kasutamise korral saab toode kindlasti otsa juba mõne kuuga,” tõdeb dr Aben.

“Päikesekaitsekreemi säilivusaeg on tavaliselt markeeritud tootele ja kehtivusaja ületanud toodet kasutada ei tohi. Tavapäraselt on säilivusaeg kuni 3 aastat – värvuse, lõhna ja konsistentsi muutused võivad viidata kreemi kasutuskõlbmatusele, eriti kui kreemi on säilitatud ebasobivates tingimustes, näiteks temperatuuril üle 25 kraadi.”