Mõtle, miks lapse toiduvalik on ühekülgne

Laste söömishajumuste teema on väga mitmetahuline, sõltudes nii vanematest, lapsest kui ka keskkonnast. Seega enne muudatuste ettevõtmist tasuks rahulikult maha istuda ja mõelda, mis olukord siis hetkel on ning kuidas siiani jõuti. Põhjused, miks lapse toiduvalikud on ühekülgsed ning kogused väikesed, on peidetud väga erinevate tegurite taha. Näiteks kodune „catering“, kus lapsele valmistatakse peamiselt neid toite, mida ta kindlasti sööb, vähendab lapse valmisolekut proovida ja süüa teisi toite. Toidu koguste juures võib oluliseks mõjutajaks olla toidukorra eelne näksimine, sest siis ei olegi kõht kuigi tühi. Või teadmine, et kui ma ka praegu ei söö, siis pärast saan ikka köögist millegagi enda kõhtu täita – seega ei ole kuigi palju motivatsiooni süüa seda, mida põhitoidukorral perega süüakse.  Eriti kui see on midagi mis ei ole just kõige lemmikum. 

Unusta toidulahingud 

Lapse toiduvalikuid mõjutavad lisaks toidueelistustele ka toidulaua emotsionaalne õhkkond või seegi, kui lapse toitumine on olnud juba pikemat aega toidulahingute põhjustaja. Kes ikka tahab istuda ja nautida kodust õhtusööki, kui koolis saadud kehv hinne või söömisharjumused jälle ette võetakse? Seega tasub appi võtta rahulik meel ning kavalus, et endale kindlaks jäädes ning väikeste kavalate nippidega vähehaaval lapse valikuid suurendada. Ning vahel tasub fookus lapse söömisharjumustelt ja valikutelt ära võtta ning keskenduda positiivsetele omavahelistele suhetele.

Ole eeskujuks

Väikesed lapsed õpivad läbi kogemuse ja eeskuju – kui laps näeb ema midagi väga nautimas, tahab seda temagi. Kui proovime eeskujulikult lapsi köögivilju sööma saada, aga ise juurikatest väga lugu ei pea, siis loobub ka laps ühel hetkel nende söömisest.

Ülekavaldamisest saab karuteene

Kõrvaliste tegevuste kasutamine selleks, et lapsele kasvõi natukenegi toitu märkamatult suhu panna, on tegelikult lühikese kasuteguriga ning lapse suuremaks saamisel on juba palju keerulisem last mitmekülgsemalt sööma meelitada. Ka “taldrik tühjaks” reegel tuleks kohe heaga ära unustada, sest seegi toimib vaid lühikest aega ning toob hiljem kaasa märksa suuremad tagasilöögid. Selle asemel jätka ikka rahulikult uute toiduainete pakkumist ja püüa toidukordade õhkkond hoida positiivsena. 

Ema-isa taldrik on turvalisem

Laps on valmis proovima uusi asju, kui ta teab, et see on tema kontrolli all. Alati on ohutum proovida uusi toiduaineid ema või isa taldrikust, sest laps teab, et sealt ei pea ta kogu toitu ära sööma. Lisaks on hea nipp jätta lapsele käeulatusse erinevaid puu- ja köögivilju – kui need lapsele riivitult või keedetult ei meeldi, siis äkki lähevad need mängude vahepeal kaubaks täiesti tavaliselt tükeldatuna.

Unusta altkäemaks

Jälgi, et magustoit ei oleks preemia ega altkäemaks millegi ära söömise või muude asjade ära tegemise eest – nii on keeruline lapsele tervislikke toitumisharjumusi kujundada. Ja magusaisu võiks leevendada tervislike vahepaladega. Heaks alternatiiviks kommidele on nii värsked kui kuivatatud puuviljad ja marjad. Usinamatele on heaks ideeks ka isetehtud suhkruvabad kodused jäätised või toorbatoonid, kus magustajatena on kasutatud banaane või datleid. Samuti sobib tervsilikumaks magusaampsuks marjade ja meega magustatud kodujuust. 

Kuula ka Rahvatervise Akadeemia podcasti, kus räägitakse valivatest ja selektiivselt söövatest lastest ning sellest, kuidas neid toiduvalikute laiendamise teekonnal toetada: