Tuulerõuged on väga nakkav haigus. Kui peres ilmneb haigusjuhtum, on väga suur tõenäosus, et haigestuvad ka teised vastuvõtlikud pereliikmed. Viirusele vastuvõtlikumad ja teatud mõttes riskirühm on kuni 10-aastased lapsed.
Tekkiv lööve põhjustab tugevat sügelust
Tuulerõuged algavad kerge nohu, kurgukipituse ning palavikuga. 1–2 päeva pärast tekib sõlmelis-villine lööve ja palavik tõuseb. Lööve võib avalduda erinevalt, ka täppide arv võib lastel ja täiskasvanutel erineda: täiskasvanul võib neid tekkida üle 500, väikelastel võib ilmneda ka vaid mõni üksik täpike.
Lööve algab tavaliselt peanahalt ja levib mööda nägu ning kaela ebakorrapäraselt üle kogu keha. Tuulerõugevillid võivad tekkida ka silma-, suu- või genitaalide limaskestale. Peopesadele ja jalataldadele täpid ei levi. Tekkiv lööve põhjustab tugevat sügelust ja tekitab ennekõike lastele suurt ebamugavust ning öiseid unehäireid. Kui kiusatusele järele anda ja ville sügada, võib see tüsistusena põhjustada naha sekundaarset bakteriaalset nakkust. Tuulerõugete tüsistusena võib välja kujuneda kopsupõletik, raskematel juhtudel ka entsefaliit ehk äge ajupõletik.
Tuulerõugetesse nakatunud inimene on nakkusohtlik 1–2 päeva enne lööbe tekkimist kuni kõikide villide lõhkemisest tekkinud haavandite koorikuga kattumiseni. Koorik eemaldub üldjuhul 5–7 päeva pärast lööbe tekkimist. Tuulerõugete vastu vaktsineeritutel ei pruugi lööbekolded koorikutega kattuda ja nad on nakkusohtlikud veel kuni ööpäev pärast viimaste villikollete tekkimist.
Vaktsineerimine päriselt ka aitab
Tuulerõugete vältimiseks on ainus tõhus ja ülimalt soovitatav viis vaktsineerimine. Paljudes riikides kuulub see riiklikku vaktsineerimiskavasse. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul ja kuni 12-aastastel lastel piisab eluaegse immuunsuse saavutamiseks ühest doosist. Vanematel lastel läheb vaja 2 kaitsepookimist, mis tehakse 4–8-nädalase vahega.
