Kiropraktik Hanna Trumm soovitab, et selja puhul on alati parim probleeme ennetav tegevus või tegutsemine kohe, kui seljaprobleemid endast märku annavad. Vaid nii saab ennetada valu krooniliseks muutumist.

Seljavalu osas oskavad Trummi sõnul aidata erinevad spetsialistid.

Perearst, füsioterapeut või kiropraktik?

Perearsti poole tasub pöörduda, kui on soov saada lühiajalist medikamentoosset valuravi või suunamist eriarstile, nagu näiteks ortopeed või neuroloog, kes saab läbi viia täiendavaid uuringuid.

Perearstid saavad vajadusel suunata ka tasuta füsioteraapiasessioonidele.
Muidugi on füsioterapeudi vastuvõtule võimalik minna ka tasulisse erakliinikusse ning sellisel juhul saab patsient valida meelepärase asukoha ja spetsialisti. Füsioterapeudid oskavad analüüsida seljavalude algpõhjuseid ning saavad koostada haigusloole vastava treeningkava (jõuharjutused, venitused jpm).

Paljud füsioterapeudid teevad patsiendiga koos kava mitmeid kordi läbi, et tagada harjutuste korrektne sooritus ja kiirem tulemus. Samuti võib füsioterapeut vajadusel paranemisele kaasa aidata kasutades erinevaid pehme koe tehnikaid (massaaž, venitused, teipimine jpm) ja liigesemobilisatsiooni tehnikaid.

Kiropraktiku vastuvõtule saab pöörduda vastavasse erakliinikusse. Kiropraktika erineb füsioteraapiast selle poolest, et põhitähelepanu on pööratud keha “vundamendile” (luustik, lülisammas, närvisüsteem). Kiropraktik hindab kogu varasemat terviselugu ja selgitab välja seljavalu algpõhjused.

Kiropraktikud kasutavad oma töös erinevaid lülisamba- ja liigeste korrigeerimisvõtteid, mis aitavad saavutada kiire valuleevenduse ja taastada või parandada liigeste funktsioone. Kiropraktikud tegelevad lisaks sellele töö- ja treeningergonoomika analüüsimisega, rühiprobleemidega ning vajadusel koostavad koduse harjutuste programmi, mida inimene saab iseseisvalt teha.

Eelnev ülevaade on üldistav ning iga spetsialisti taust on erinev. Paljud on läbinud erinevaid täiendkoolitusi ja aitavad patsienti vastavalt oma väljaõppele ja oskustele. Vajadusel soovitavad nii füsioterapeut kui kiropraktik patsiendil minna edasistele uuringutele või sobiva spetsialisti
vastuvõtule.

Võta aega iseendale

Tavaliselt kipub keha eest hoolitsemine tagaplaanile jääma, kui valu segamas ei ole. “Siin võib tuua elulise näite – kui autot piisava sagedusega korrektselt hooldada ja kontrollis käia, ei ole kapitaalseid parandustöid vaja niipea teha. Kui aga jätta hooldused tegemata, on hiljem palju vaevalisem ja kulukam masin korda saada,” selgitab Trumm.

Tema sõnul kehtib sama inimkeha puhul – aktiivne eluviis, treening, tervislik toitumine, hea uni ja vaimne tervis on tasakaalus ning aitavad hoida keha, sealhulgas ka selja tervena. Mõõdukas ning tasakaalustatud füüsiline koormus peaks olema järjepidev.

Põhiline ennetusviis on aja leidmine iseendale. See tähendab, et tuleb olla aktiivne ja leida hobid, millega tegelemist ootad ja naudid. Nii on lihtsam leida motivatsiooni tegutsemiseks ja ei ole vaja end näiteks vastumeelselt ebasobivasse trenni sundida.

Seejuures tasub mõelda laiemalt – ehk on midagi, mida oled alati soovinud proovida? Näiteks tennis, ratsutamine, vibulaskmine, ballett, jooga, golf või hoopis midagi muud?

Ka täiskasvanutel on erinevate treeningutega võimalik alustada nullist ja kaasata sõpru, et oleks lihtsam motivatsiooni leida. Soovitus erinevaid
treeningvõimalusi proovida kehtib ka füüsilist tööd tegevale inimesele, sest sageli on liikumine ühekülgne ega hõlma kõiki kerelihaseid.