“Need aga, kes paberinfolehte ei loe, ei tee seda küsitluse tulemuste järgi peamiselt seetõttu, et on arstilt või apteekrilt talle olulise info ravimi kohta juba saanud (57%). Paberinfolehe teadaolevat puudust – tekst on liiga väikese suurusega – tõi esile 18% paberinfolehte mittelugevatest vastajatest.”

Elektrooniliselt infolehe lugemisse suhtutakse positiivselt

Spetsialistide sõnul on oluline, et info ravimi kohta oleks patsiendile kättesaadav ja selle sisu värske. “E-infoleht annab võimaluse viia korrigeeritud või täiendatud info ravimi kohta patsientideni oluliselt kiiremini kui seda hetkel võimaldab trükitud tekst paberinfolehel karbi sees. See on väga oluline aspekt patsiendiohutuse seisukohast,” märkis Ammon.

“Kui tehnoloogia võimaldab meil esitada info sihtgrupile sobival viisil ka elektrooniliselt, siis peaksime selles suunas liikuma. On oluline, et inimesed harjuksid kasutama veebis kättesaadavat ravimiameti ravimiregistrit, sest ebapädevad soovitused, mis võidakse saada ravimeid guugeldades, võivad hoopis ohustada patsiendi tervist,” lisas ta. 

Juba täna pöörduks üle poole ehk 61% kõigist vastanuist ravimi kohta infot otsides interneti poole. Kui paberinfolehte poleks pakendis, otsiksid kolmveerand kõikidest kuni 50-aastastest, pooled kõikidest 50-74-aastastest ning iga kolmas üle 75-aastaste seas infot ravimi kohta internetist. Elektrooniliselt infolehe lugemisse suhtub positiivselt või neutraalselt 72% küsitletutest, kusjuures vene keelt kõnelevate hulgas on see toetusprotsent märkimisväärselt kõrgem (81%) kui eestikeelsete hulgas (66%). 

Hetkel eelistavad inimesed veel harjumuspäraselt saada infot paberil, kuid vastustest on näha, et tulevikus ollakse valmis minema üle digilahenduste kasutamisele. „Kuigi võiksime eelduslikult arvata, et eakamad inimesed on vastu digilahendustele, siis nii see siiski ei ole – suhteliselt kõrged on protsendid väärikate eakate hulgas, kes eelistavad saada või hea meelega saaksid infot elektrooniliselt ja kes praegu juba kasutavad netiotsingut info leidmiseks. Üle 75-aastastest vastanutest suhtub sellesse positiivselt ja/või neutraalselt 63%,” rääkis Ammon. 

Trükitud ravimite infolehtedest loobudakse järk-järgult

Euroopa riigid on liikumas ainult elektroonilise patsiendi infolehe suunas. Mitmed riigid on loonud vastavad portaalid elektroonilise ravimiinfo kättesaadavaks tegemiseks ning mugavamaks kasutamiseks nii patsiendile kui tervishoiutöötajale. Lisaks võimalusele kuvada kõige värskem teave ravimi kohta on elektroonilisel infolehel ka muid eeliseid, näiteks mugav ja kiire tekstiotsing märksõnade järgi, võimalus teksti suurendada või kohandada nägemisraskustega inimeste jaoks, ja see on leitav ka siis, kui ravimikarpi ning selles olevat paberinfolehte ei ole alles või kohe käepärast. 

Eesti alustas 2022. aastal katseprojektiga, kus Eesti, Läti ja Leedu ravimiametite, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi ja müügiloahoidjate koostöös hinnati, kas trükitud pakendi infolehest loobumine haiglaravimite puhul mõjutab ravimiinfo kättesaadavust ja ravimi ohutut kasutamist. Projekti teises etapis, 2024. aasta alguses kaasati projekti ravimid, mida ostetakse apteegist, kuid mida manustab tervishoiutöötaja, kes ka nõustab patsienti. Paberinfoleheta ravimipakendeid on esialgu mõnikümmend, kuid pikemas perspektiivis hinnatakse Euroopa Liidus võimalusi e-infolehele täielikult üleminekuks.

„Hea on näha, et paberinfolehe puudumise korral ravimipakist pöörduks enamik inimesi siiski informatsiooni saamiseks kuhugi või kellegi poole. Vaid 7% on vastanud, et nad ei tee midagi. Väga kõrge osakaal (61%) on neid, kes pöörduksid sel puhul ravimi kohta info saamiseks internetti. Siin on aga oluline elanikkonda ikka ja jälle teavitada, mis on usaldusväärsed infoallikad ravimite kohta internetis – need on Eesti ravimiregister (ravimiregister.ee), ja Terviseportaal,“ selgitas Ammon. 

Uuringu käigus uuriti ka, mida pakendis olevate paberist infolehtedega tehakse: eestikeelsetest vastajatest hoiavad paberinfolehte pakendi avamisel alles 59% vastajatest ning iga kolmas (34%) viskab ära. Sealjuures viskavad mehed paberinfolehe suurema tõenäosusega ära kui naised.

Venekeelsetest vastajatest hoiavad paberinfolehte pakendi avamisel alles pooled (50%) ning ligi pooled (46%) viskavad ära. „Kuna Eestis müüdavad ravimipakendid üldjuhul venekeelset ravimiinfot ei sisalda, on venekeelne elanikkond harjunud digitaalselt infot otsima ja tarbima,“ selgitas Ammon. 

Vanuseliselt hoiab alla 50-aastastest kaks vastajat kolmest (66%) paberinfolehte alles. Samas 50-aastastest ja vanematest vastajatest hoiavad paberinfolehte alles vähem kui pooled (46%).

„Vastanutest oli suur osakaal neid, kes hoiavad infolehe alles, just keskealiste inimeste seas – see on väga hea ja näitab, et inimesed väärtustavad infolehte kui sellist. Uuringus oli võimalus ka täpsustada oma valikut ning paljud vastasid, et paberinfolehte hoitakse alles juhul, kui ravim on uus. Kui ravimit on kasutatud ka varem, visatakse paberinfoleht ära. Ka see on loogiline tulemus ning näitab, et Eesti inimesed on üldiselt vastutustundlikud ravimitarbijad,“ lisas Ammon.

Küsitluse eesmärk oli teada saada, kui valmis on Eesti inimesed digitaalse ravimi infolehe kasutamiseks. Uuringu käigus küsiti muu hulgas kas paberinfolehte loetakse, kust infot ravimite kohta saadakse, kuidas suhtutakse info lugemisse elektrooniliselt. Küsitluse viis läbi aprillis 2024 uuringuagentuur Norstat. Küsitlus viidi läbi telefoni teel.