Mäestu selgitas, et välja töötatud harjutused on vähemalt mõõduka intensiivsuse tasemel, et tagada lisaks oskustele arendamisele ka positiivne mõju tervisele. „Harjutusvara intensiivsuse mõõtmiseks kasutati südamelöögisageduse monitore. Materjalide hulka ei lisatud neid harjutusi, mis polnud piisavalt intensiivsed. Filmisime harjutused ja mängud üles ning kombineerisime need koos instruktsioonide ja toetava materjaliga liikumise ja tervise olulisusest. Projektist valmis harjutusvara, mis on abiks oskustepõhise liikumisõpetuse ainekava eesmärkide saavutamisel.“

Mängude ja harjutusvara arendamisse olid kaasatud õpetajad ning kooliõpilased hindasid, kuivõrd harjutus või mäng neile meeldis. „Mida kõrgem on tunni sisu meeldivus, seda kõrgem on seeläbi ka motivatsioon ning õpitust jääb positiivne kogemus. Oskustest on peamiselt esindatud püüdmine-viskamine, jooks, põrgatamie ja triblamine. Harjutusvara on kategoriseeritud erinevate kehaliste võimete järgi: vastupidavus, osavus, kiirus, jõud ja tasakaal,“ kirjeldas Mäestu.