Ahvirõuged levivad üle maailma: mida selle haiguse kohta teadma peaks?

Ahvirõugete kahtluse korral tuleb koheselt oma perearstiga ühendust võtta ja jääda isolatsiooni.Foto: Shutterstock

Iga päevaga pikeneb riikide nimekiri, kus on tuvastatud ahvirõugetesse nakatumine. Ka Helsingi Ülikooli Haigla teatas eile, et suure tõenäosusega diagnoositi Soomeski esimene ahvirõugete juhtum. Eestis veel haigust tuvastatud pole. Mida ahvirõuged endast kujutavad ja kuidas nakatumist ennetada?

Ahvirõuged esinesid seni peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Haiguspuhanguid on viimastel aastatel esinenud Sierra Leones, Elevandiluurannikul, Libeerias, Nigeerias, Kamerunis, Gabonis ja Kongo Vabariigis. Üksikutel juhtudel on see levinud ka väljaspoole mandrit, näiteks 2003. aastal USAs.

Alates 13. maist on maailma terviseorganisatsioonile teatatud aga ootamatult kiirest ahvirõugete levikust nii Euroopas, Ameerikas kui ka Austraalias. Seejuures ei ole juhtumeid seostatud reisimisega. Suurem osa neist (aga mitte kõik) juhtumitest on tuvastatud meestega seksivate meeste hulgas.

Mis need ahvirõuged on?

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on zoonoosse päritoluga viirusnakkushaigus, mis levib piisknakkusena, nakatunud kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel või kaudselt pindade vahendusel. Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae. Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid.

Viiruse edasikandumine loomalt inimesele (zoonootiline) võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatumine võib samuti toimuda ebapiisavalt termiliselt töödeldud ahviliha tarbimise järgselt.

Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda piisknakkusena hingamisteede eritistega, otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Nakatumine võib toimuda ka seksuaalsel teel meestega seksivate meeste (MSM) hulgas. 

Kuidas haigus avaldub?

Haiguse peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva. Haiguskahtluse korral tuleb koheselt oma perearstiga ühendust võtta ja jääda isolatsiooni.

Haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid, vähem kehatüvi.

Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.

Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Spetsiifiline ravi ahvirõugetele puudub, rakendatakse sümptomaatilist ravi. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.

Kuidas ahvirõugeid ennetada?

  • Endeemilistes piirkondades väldi metsloomadega kokkupuutumist või nendega kokkupuutel kasuta isikukaitsevahendeid; tarbi ainult termiliselt töödeldud liha.
  • Vädli kontakti haige ja/või nakkuskahtlase isikuga.
  • Nakkuse levimise vältimiseks tuleb haige isoleerida ja määrata ravi.
  • Patsientide eest hooldamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid.
  • Pea kinni hügieenireeglitest.
  • Puhasta saastunud pinnad/esemed.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.