Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Eno-Martin Lotmani hinnangul on ennekõike vajalik teadvustada, et rasvumine pole ilu, vaid tervise küsimus. „Rasvumine on krooniline haigus, mis on põhjuseks paljudele teistele haigustele nagu vähk, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Seejuures on ülekaal üheks oluliseks südamehaiguste põhjuseks ja südameveresoonkonna haigused on endiselt number üks enneaegse surma põhjus Eestis,“ ütles dr Lotman. „Loodud selts soovib olla aktiivne eestkõneleja rasvumise ennetamises ja ravis ja olla partneriks poliitikakujundajatele, ettevõtlussektorile ja kogukondadele. Töötame selle nimel, et tõenduspõhised kaalulangetust toetavad teenused saaksid kättesaadavaks.“
Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor dr Taavi Tillmanni sõnul on viimane aeg mõista, et kuigi teavitustöö jätkamine on kahtlemata vajalik, siis ainult sellele lootmisest ei piisa. „Peame lisaks ka looma keskkonna, mis toetaks tervislikumaid toiduvalikuid,“ ütles Taavi Tillmann.
Seltsi asutasid Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku arst-toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev, Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Eno-Martin Lotman, Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog dr Kristina Isand ja Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor dr Taavi Tillmann.
Loodud Eesti Kaaluravi Seltsi eesmärk on tõsta rasvumise alast teadlikkust ning teadvustada rasvumist kui kroonilist progresseeruvat haigust, mis on põhjuseks paljudele teistele haigustele. Selts soovib aidata kujundada keskkonda, mis toetaks tervislikke valikuid ja aitaks rasvumist ennetada ning seista selle eest, et kaalulangetamist toetavad tõenduspõhised teenused saaksid kättesaadavaks. Seltsi asutajad peavad oluliseks vähendada kaalustigmat ning üksikisikute vastutust kaaluprobleemiga toimetulekul – anda rasvunud inimestele usku, et tervislik kaalulangetus on võimalik ja toetatud.
Üle 50% Eesti elanikest on ülekaalulised. Iga viies täiskasvanu ja ligi kolmandik kooliõpilastest on rasvunud. Ülekaalu kogukulu Eesti riigile hinnati 2020. aastal ligi 900 miljonile eurole. 2025. aastaks prognoositakse kulu kasvu 1,1 miljardi euroni.
