Ateroskleroos võib areneda ilma sümptomiteta, kuni ilmnevad tõsised südame-veresoonkonna haigused. „Subkliiniline ateroskleroos, mida iseloomustab arterite seinte paksenemine ja naastude moodustumine ilma ilmsete sümptomiteta, võib kesta pikalt enne tüsistuste ilmnemist. Seetõttu on selle varajane avastamine veresoonkonna tüsistuste ennetamisel väga tähtis. Rasvumine, mis on tihti seotud 2. tüüpi diabeediga, soodustab ateroskleroosi arengut adipokiinide kaudu,“ selgitas Kärberg.

Doktoritöö eesmärgiks oli tuvastada tegurid ja markerid, mis aitavad ennustada subkliinilist ateroskleroosi patsientidel, kellel ei ole varem diagnoositud ateroskleroosi ega selle tüsistusi. Lisaks vereanalüüside võtmisele viidi läbi ka 24-tunni toitumise analüüs, mõõdeti hüppeliigese-õlavarre indeksit ning hinnati unearterite seisundit ja kehakoostist. Uuringusse kaasati 216 2. tüüpi diabeediga 30–70aastast patsienti kolmeteistkümnest Tartumaa perearstikeskusest.

Kärbergi sõnul näitasid tulemused, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ehk jalgade ja käte süstoolsete rõhkude suhte ning visfatiini taseme määramine võivad olla kasulikud subkliinilise ateroskleroosi avastamiseks ja riski hindamiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel.

„Uuring tõstab esile toitumisharjumuste tähtsuse, kuna tasakaalustamata toitumine, mis sisaldab liiga palju rasva ja soola ning liiga vähe süsivesikuid, võib kiirendada ateroskleroosi arengut. Tervislike toitumistavade ja regulaarsete sõeluuringute programmide rakendamine võib aidata varakult sekkuda ja vähendada südame-veresoonkonna haiguste koormust tervishoiusüsteemile.“ 

Kati Kärbergi doktoritöö „Subkliinilist ateroskleroosi ennustavad tegurid ja markerid 2. tüüpi diabeediga haigetel“ juhendaja on sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember.