Eesti elanikud tajuvad koroonaviiruse kohta leviva väärinfo ohtu

Foto: Shutterstock

Kaks kolmandikku Eesti elanikest tunneb, et koroonaviiruse kohta levib palju väärinformatsiooni ja selle taga on jätkuvalt vähene teadlikkus uue nakkushaiguse kohta, selgus Riigikantselei tellimusel tehtud uuringust. Ligi pooled usuvad, et väärinfot levitatakse sihilikult.

Turu-uuringute ASi tehtud uuringust selgus, et 66% elanikest on arvamusel, et koroonaviiruse kohta levib palju ebatäpset infot ja veelgi rohkem inimesi (69%) arvab, et väärinfot levitatakse põhjusel, et viirusest teatakse vähe. 44% elanikest usub, et koroonaviiruse kohta levib palju petlikku ja sihilikult eksitavat infot ning kolmandik arvab, et väärinfot levitatakse tahtlikult eesmärgiga inimesi kahjustada.

Eesti elanikest 44% otsib teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, samas kui viiendik püüab teadlikult viiruseteemalisi uudiseid vältida. Aktiivseid teabe otsijaid on rohkem teisest rahvusest, Kirde-Eesti elanike ning 50aastaste ja eakamate seas, samas kui koroonaviiruse teemaliste uudiste vältimine on keskmisest sagedasem nooremas vanuserühmas 25–34. Samas vanuserühmas ollakse ka kõige kriitilisemad koroonaviiruse teemalise informatsiooni kvaliteedi suhtes, arvates, et see on sageli ebatäpne või sihilikult kallutatud. Mida vanem vastaja, seda suurem on tema huvi koroonaviiruse teemaliste uudiste vastu.

Turu-uuringute ASi juhi Tõnis Stambergi sõnul on jätkuvalt oluline inimeste teavitamine läbi ametlike kanalite, mis annab kindluse, et informatsioon on õige ja vettpidav. Usaldus riigi erinevate ametkondade suhtes on siin võtmetähtsusega küsimus.

Peamisteks infoallikateks koroonaviiruse kohta teabe saamisel on elanikele jätkuvalt Eesti internetiportaalid ja ETV saated. Võrreldes juuni keskpaigaga teabekanalite kasutuses märkimisväärseid muutusi toimunud pole.

Inimesi, kes koroonaviiruse kohta teavet saanud pole või teemast ei huvitu, on jätkuvalt väga vähe. Elanikest 46% hindab end tänasel päeval kehtivate meetmetega hästi kursis olevaks ning 40% on üldjoontes kursis. 72% elanikest on seisukohal, et terav kriis on möödas, sealjuures 67% peab sellest hoolimata vajalikuks valvsuse säilitamist ning ohutusabinõude järgimist, kuid 5% arvab, et võib rahulikult edasi elada nagu vanasti.

Elanike ohutunnetus püsib juunikuuga samal tasemel. Võrreldes juuni keskpaigaga on kasvanud rahulolu kehtivate meetmetega ning vähenenud meetmete leevendamist soovivate elanike osakaal. Kehtivate meetmetega on rahul 68% elanikest ning see näitaja on eriolukorra 2. nädalast kuni tänaseni kõrgeimal tasemel.

13% soovib meetmete leevendamist ning 16% meetmete karmistamist. Praegustest meetmetest toetatakse kõige enam nakatunute ja kontaktsete kohustusliku isolatsiooniga jätkamist (94% peab vajalikuks) ning kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist (89%). Enamasti toetatakse ka piiranguid meelelahutusasutustele (75%) ning sise- ja väliüritustele (71%). Toetatakse ka avalikus ruumis teistega 2meetrise distantsi hoidmist (60%).

Elanikest 48% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid (juuni keskel 53%). Keskmisest sagedamini puudutab sissetulekute vähenemine mitte-eestlasi, Kirde-Eesti elanikke, keskharidusega inimesi ning vabakutselisi ja FIEsid, ametialase staatuse järgi isiku- või klienditeenindajaid ning oskustöölisi.

Elanikest 83% vaatab enda sõnul tulevikku lootuse ja entusiasmiga (juuni keskel vastavalt 89%) ning 55% on vajadusel valmis elus riske võtma (juuni keskel 60%). Pessimismi tuleviku osas väljendavad keskmisest sagedamini teisest rahvusest Eesti elanikud ning inimesed, kelle töökoormus on viiruse levikust tingituna vähenenud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.