Eestlaste vaimse tervise olukord on muutunud ajaga ühe kehvemaks: hinnanguliselt iga neljas 16–64aastane tunneb tavapärasest suuremat stressi või depressiivsust. Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 29,7% vastanutest. Seejuures iga seitsmes täiskasvanud eestlane kasutab antidepressante või rahusteid.
Juba 2020. aasta tulemused osutasid stressi ja depressiivsuse probleemide kasvule. Mõlema näitaja halvenemine 2022. aasta andmetes torkab silma aga just meestel puhul. “See, et iga neljas mees tunneb tavapärasest suuremat stressi ja depressiivsust, võiks olla tunnetuslikult seotud ka 2022. aasta alanud sõjategevusega Ukraina pinnal,” sõnas Reile.
Tervisenäitajatest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi tervikuna olid rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64 aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud, siis soolised erinevused liigse kehakaalu puhul on suured (61,0% meestest vs. 46,8% naistest) ning need on ajas kasvanud.
Positiivse suundumusena leiti uuringus, et igapäevasuitsetajate osakaal (15,9%) on langenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. aastal suitsetas igapäevaselt iga neljas (26%) 16–64 aastane Eesti elanik. „Igapäevasuitsetajate osakaalu kiire langus on vähemalt osaliselt selgitatav asenduefektiga, sest alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud: näiteks nikotiinipatjade igapäevaseid kasutajaid 16-24aastaste meeste seas oli juba ligi 14%,” märkis Reile.
Uuring viidi läbi veebi- ja postiküsitlusena 2022. aasta märtsist maikuuni ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2426 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.
Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja – käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.
