Mändmaa sõnul toimis kevadise koroonakriisi ajal infovahetus hästi – valitsus ja ministeerium suhtlesid hoolekandeasutustega aktiivselt ja nendega konsulteeriti alati enne uute meetmete kehtestamist. Nüüd aga sai ta valitsuse maskide kandmist sätestavast korraldusest teada meediast ning ametlik teavitus tuli sotsiaalkindlustusametilt e-kirjaga 15. septembri pärastlõunal ehk päev pärast ettekirjutuse jõustumist.

“Mis takistab erihoolekandevaldkonda puudutavad otsused asjaosalistega eelnevalt läbi arutamast? Kui tahame, et riskirühma kuuluvatel inimestel läheks hästi, peame tagama, et riskirühmaga tegelevatel töötajatel oleks teada ja selge, mida neilt oodatakse,” oli Mändmaa nördinud. 

Lisaks on tema sõnul küsitav, kas neis erihooldekodudes, mille lähedal ei ole nakatumisi ja kus elavad inimesed, kes käivad iseseisvalt näiteks tööl, poes ja kultuurisündmustel, ikka on töötajate maski kandmine kõige efektiivsem meetod koroonaviiruse leviku piiramiseks.

Sotsiaalministeeriumi arvates on reegel põhjendatud

Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag lausus, et Terviseameti hinnangul levib COVID-19 suuremal määral siseruumides ning sellest on mõjutatud eelkõige riskirühmad ning riskirühma kuuluvad ka erihooldekodude elanikud.

Raagi sõnul on piirangu kehtestamine üld- ja erihoolekandeasutuste töötajatele ja külastajatele seega igati põhjendatud. “Eestis on viiruse levik viimastel nädalatel kiiresti kasvanud ning maski kandmise kohustuse eesmärk on hoida ära nakkuse levikut hooldekodudesse. Ühtlasi võimaldada klientide lähedastel turvaliselt hooldekodusid külastada ehk vältida võimalikke külastuskeelde hooldekodudes,” tõi Raag välja ministeeriumi seisukoha.

Loe lähemalt Geeniuse suurest loost siit.