Ent Eesti rajab parasjagu ka uut, tõrkekindlamat infosüsteemi, mis võimaldab luua paindliku andmevahetuse rahvusvahelistele standarditele tuginedes. „Selliste tehnoloogiliste arengutega peab kaasas käima ka õigusloome. Kui kaubad, teenused, isikud ja kapital saavad Euroopa Liidus vabalt liikuda, siis terviseandmed ei ole erinevatel põhjustel veel sama vabalt liikuvad,“ kommenteeris terviseminister Riina Sikkut. „Seepärast on Eesti ja kogu Euroopa Liidu siht ühtne Euroopa terviseandmeruum.“

Vaimne tervis tõstatub terviseministrite mitteametlike kohtumiste aruteluteemaks esmakordselt. „Pandeemia, sõda Ukrainas, kliimakriis, kiire hinnatõus – need on ainult mõned tegurid, mis viimasel ajal meie inimeste vaimsele tervisele survet avaldavad,“ tõdes minister Sikkut. 

„Eestil on plaanid paigas – olemas on vaimse tervise roheline raamat ja tegevuskava, kuid väljakutse on abi kättesaadavuse tagamine. Kusjuures küsimus ei ole ainult koolitatavate psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide arvus, vaid ka väheintensiivsete sekkumiste rakendamises. Need on kogukonnas, koolis või töökohal pakutavad tugimeetmed, mis ei eelda kliinilist väljaõpet. Näiteks juhendatud eneseabi, veebipõhised sekkumised ja lühendatud psühhoteraapia vormid, mis võimaldavad sekkuda varem ja viia vaimse tervise abi rohkemate inimesteni,“ selgitas minister arenguid Eestis.