Perearstikeskustes on juba pikalt olnud suur probleem see, et vastuvõttudele satub palju patsiente, kelle muret võiks lahendada pereõde või koguni patsient ise. Perearstikeskused on tihti ülekoormatud, seal tekivad järjekorrad ja patsiendid ei tea täpselt, millal nad pääsevad arsti vastuvõtule. Eelvisiit on üks esimesi, praeguseks üle aasta kasutuses olnud kaugteenus, mis aitab seda probleemi leevendada. Eelvisiit täiendab perearstikeskuste tööprotsessi, muutes vastuvõtud struktureeritumaks ja pakkudes patsiendile mugavat võimalust oma tervisemure edastamiseks perearstikeskusele ööpäev läbi.

Alates selle aasta jaanuarist on Eelvisiidi edasise käekäigu eest hoolitsemine Perearsti Tugiteenuste OÜ ülesanne. Eesmärk on võimestada esmatasandit ja aidata perearstidel muutuvas keskkonnas edukalt toime tulla. „Paslik oleks meenutada paari aasta tagust olukorda, kui pereõed tegid vastuvõtte, samal ajal helises pidevalt telefon ja tagatipuks tuli veel keegi mõne erakorralise murega otse kabinetti. Praegu näeme, et keegi ei taha enam vana süsteemi peale tagasi minna,“ rääkis Eelvisiidi teenuseid koondava Perearsti Tugiteenused OÜ juht Heidi Ait, kelle sõnul on lahendus praeguseks kasutusel kümnes perearstikeskuses, mis koondavad üle kahekümne nimistu.

Paralleelselt koolitatakse välja uusi keskuseid, mida järk-järgult Eelvisiidiga liidetakse. 2023. aastal plaanitakse teenust tutvustada uutele huvilistele ja aidata neid selle kasutuselevõtmisel. Seda toetab ka asjaolu, et alates selle aasta 1. juulist muutub tervisekassa esmatasandi rahastusmudel – perearstikeskused hakkavad digilahenduste kasutamise eest toetust saama.

Eelvisiit algab sellega, kui patsient kirjeldab oma terviseprobleemi kas perearstikeskuse veebilehel või telefoni teel. Viimasel juhul sisestab perearstikeskuse assistent patsiendilt kuuldud info Eelvisiidi süsteemi. Seejärel saab patsient tervisepileti vastavalt abivajaduse pakilisusele. Tervisepilet liigub terviseanalüütiku või pereõe töölauale, kus vastavalt pileti prioriteetsusele ja sisule suunatakse see edasi sobivale lahendajale – perearstile või -õele. Eelvisiidi abil saab patsient ka kohe tagasisidet ja infot, mis aja jooksul temaga ühendust võetakse. Nii telefoni kui ka veebi kaudu edastatud pöördumistele saab patsient esimese tagasisidena teate, mis aja jooksul temaga ühendust võetakse.

Inimene peab tervisepiletit genereerides suhteliselt täpselt kirjeldama, mis teda vaevab ja millised on sümptomid. See annab meedikule, kes inimese probleemile lahendust leidma hakkab, kvaliteetse ja standardiseeritud info, mille alusel teha raviotsuseid. „Suuremates perearstikeskustes töötavad valvearstid ja -õed, kes lahendavad kõik erakorralised pöördumised samal päeval. See võimaldab arstidel töötada rahulikus ja planeeritud tempos, sest vastuvõttude graafik on planeeritud mitu nädalat ette,“ selgitas Heidi Ait.

Üle 40 000 eelvisiidi

Iga uut lahendust peab aga patsientidele selgitama ja sellega nähakse Aida sõnul ka palju vaeva. Siiski kinnitab ta, et tänu Eelvisiidile saab enamik probleeme lahenduse kahe kuni kolme tunni jooksul ja lisaks ei jää ükski pöördumine unarusse seetõttu, et inimene ei saanud perearsti telefoni teel kätte ning väsis ootamast. „Me fikseerime süsteemis kõik pöördumised ja tegeleme nendega vastavalt prioriteetsusele. Statistika põhjal saame kinnitada, et teenust kasutavate perearstikeskuste patsientide teenindamise võimekus on oluliselt suurenenud,“ lisas Ait.

Selle aasta jaanuari seisuga on Eelvisiidi kaudu arsti poole pöördutud üle 40 000 korra – inimene on kirjeldanud oma probleemi, saanud tervisepileti ja temaga on ühendust võetud keskmiselt kahe kuni kolme tunni jooksul. „See tähendab näiteks, et inimene on broneerinud aja ja ta on saanud esmast nõustamist või on pikendatud tema retsepti,“ tõi Ait näiteid.

Perearstidelt ja -õdedelt saadud tagasiside on üldjoontes positiivne, sest patsiendid on rahulikumad, kuna on saanud enne visiiti rahulikult oma mure läbi mõelda ja ära kurta.Suurimad võidud puudutavad aga töötajate endi rahulolu, sest nende töökorraldus on oluliselt paranenud. „Päevad on planeeritud, tervisemuredele ja vastuvõttudele lähenetakse süsteemselt ning tööjaotus on paindlik. Seetõttu on vastuvõtud kvaliteetsemad, sest inimene on juba oma probleemi kirjeldanud ning arst saab alustada abistamisega kohe, kui patsient on jõudnud tema kabinetti või saanud ühendust telefoni teel,“ rääkis Heidi Ait.

Inimesed, kes on harjunud arvutit kasutama, on Aida sõnul väga rahul, et saavad kasutada Eelvisiiti ehk iseteenindust. Teisalt on palju neidki, kellele pole seda tüüpi lahendused meeltmööda, sest nad on harjunud helistama otse arstile või pole neil võimalust iseteeninduse kasutamiseks. „Lisaks uutele lahendustele nagu Eelvisiit, muutus perearstikeskustele 2022. aastal kohustuslikuks kõnekeskusega liitumine, mis on osade patsientide jaoks suur muudatus. Seetõttu tajume, et kaugteenuste puhul on teavitustöö üliolulisel kohal.“

Suurim Eelvisiidi kasutamise takistus ongi seni olnud patsientide teavitamine ja siinkohal panustavad Eelvisiidi eestvedajad koostööle tervisekassaga. „Paljud patsiendid eeldavad, et oma perearstile peab saama helistada ja arst peab temaga tegelema samal päeval. Reaalsuses peaks aga vastuvõttudele registreerimine käima kas iseteeninduses või digiregistratuuris, mis vabastab rohkem õdede ja arstide tööaega. Kuna perearstikeskustes on suur tööjõupuudus, peame oma ressurssi kasutama võimalikult targalt ja eelkirjeldatud lähenemine seda ka võimaldab,“ lisas Heidi Ait.

Otsustustoe potentsiaal Eesti tervishoius

Kaks aastat tagasi tõi tervisekassa Eesti perearstide töölauale uuendusliku tööriista, mis koondab patsiendi terviseandmeid, annab arstile soovituse diagnoosiks ja ka juhiseid, milliseid analüüse või uuringuid peaks terviseandmeid arvesse võttes inimesele tegema. Otsustustoe nimelise tööriista soovitused põhinevad maailmas tunnustatud ravijuhenditel ja hõlmavad ka Eestis välja töötatud ravijuhendeid.

Kui eelmainitud otsustustugi oli mõeldud perearstidele, siis sellel aastal otsustati hankida eraldi lahendus ka eriarstidele. „Arst puutub oma igapäevatöös kokku mitmete patsientidega, kelle sümptomaatika ei viita alati üheselt kindlale diagnoosile. Sel juhul peab arst otsima informatsiooni mitmest allikast ning leidma selle põhjal patsiendile õige diagnoosi ja ravi. Sellest aastast lisanduv teabehalduse otsustustugi pakub Eesti arstidele ligipääsu kõige uuemale teaduskirjandusele ning võimaldab neil otsida ajakohast informatsiooni rahvusvaheliste ravijuhendite hulgast,“ ütles tervisekassa arendusosakonna projektijuht Karin Kõnd.

Tema sõnul on otsustustoe lahendustel potentsiaalselt väga tugev mõju nii ravikvaliteedi parandamisele kui ka patsiendiohutuse tagamisele, mis on nende lahenduste kasutuselevõtmise peamine põhjus. Seda kinnitavad ka mitmed uuringud, viidates selgele mõjule ravitulemustes. „Näiteks on tööriista toel vähenenud rehospitaliseerimine, patsiendi ohutusega seotud juhtumid ja suremus. Lisaks on õigeaegsete ravile suunamiste ja välditavate uuringute ära jätmise arvelt paranenud ka ravikvaliteet,“ mainis Kõnd.

Ta leiab, et lisaks otsustustoe lahendustele on tulevikus vaja ka kogu perearstikeskust või haiglat hõlmavat terviseanalüütika moodulit, mis võimaldab perearstil analüüsida kõigi tema nimistusse kuuluvate inimeste kliinilisi andmeid. „See võimaldab tuvastada need abivajajad, kes saaksid arsti sekkumisest enim kasu. Teisisõnu saaksime aidata inimesi, kellel on kõige suurem vajadus tervishoiuteenuse järele,“ selgitas Karin Kõnd.

Tervisejuhtimise töölaud haldab terviseandmeid

2022. aasta alguses tehti tervisekassas algust tervisejuhtimise töölaua projektiga, mis on üks olulisemaid ettevõtmisi üleminekul uue põlvkonna terviseinfosüsteemile. Tegemist on terviseandmete haldamise tööriistaga, mis tagab koos praegu arendatava terviseportaaliga tervishoiuspetsialistide ja patsientide vahel võimaluse uutmoodi koostööks.

Töövahend on abiks kõikidele spetsialistidele, kes vajavad patsiendiga töötades ligipääsu mitmesugustele terviseandmetele – see vabastab spetsialistid epikriiside loendites tuhlamisest, kuvades terviseinfosüsteemis olevaid andmeid kiirelt ja efektiivselt, prioritiseerides kõige olulisemat. „Loome kõikidele tervishoiuvaldkonna töötajatele koostööplatvormi, mis võimaldab inimese terviseandmetega üheskoos töötada – neid struktureeritult sisestada, kuvada ja omavahel vahetada. See tähendab, et spetsialistid üle terve riigi saavad töötada tõeliselt ühtse meeskonnana,“ rääkis tervisekassa arendusosakonna tootejuht Patrick Pihelgas. Tema sõnul tagab lahendus patsientide ravi järjepidevuse ja vabastab tervishoiutöötajate tööaega patsiendiga tegelemiseks.

Pihelgase sõnul luuakse koostööplatvorm kõigile tervishoiuspetsialistidele, kelle sekka kuuluvad arstid, õed, hambaarstid, apteekrid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötajad, ekspertiisi tegijad, psühholoogid ja veel paljud teised. „Töölaud asendab ajapikku juba teada-tuntud Andmevaaturi, säilitades kõik selle mugavused ja võimalused. Lisaks toome ühe katuse alla kõikvõimalikud digilahendused ja e-teenused, et ei peaks patsiendikäsitlust toetavaid vahendeid eri kohtadest otsima,“ lisas ta.

Tervisejuhtimise töölaud jõuab tervishoiuspetsialistideni järk-järgult ja kokku plaanitakse töölauale lisada mitukümmend eri moodulit, mis loovad inimesest ja tema andmetest tervikpildi. See võimaldab tervishoiuspetsialistil tegutseda senisest efektiivsemalt, keskendudes rohkem patsiendi abistamisele. Moodulitest on planeeritud näiteks ravimiskeem, eluanamnees, suunamiste ülevaade, vastuvõttude kokkuvõtted ja loomulikult personaalmeditsiini andmed koos otsusetoega.

Ravimiskeem aitab tagada patsiendiohutust

Tervishoiutöötajad ootavad tervisejuhtimise rakenduse töölauale enim ravimiskeemi moodulit, mis pakub arstide ja patsientide jaoks ühtset ning selget ülevaadet ravimitest, mida patsient peaks võtma. Ühtlasi on seal kirjas ka olulisemad käsimüügiravimid ja toidulisandid.

Praegu toetuvad spetsialistid kõikides otsustes vaid retseptikeskusele, kus võib ravimuudatuste tõttu olla mitmeid sama toimeainega retsepte, sest ravimi väljavahetamisel on jäänud eelmine retsept alles. See aga tekitab inimeses palju segadust ja teadmatust, millist ravimit ta tegelikult võtma peaks. Sellises olukorras toetutakse patsiendi ütlustele, kuid paljud patsiendid ei oska ravimeid ise nimetada. Kokkuvõttes toob see kaasa tahtmatuid ravivigu,  üle- ja alaravimist ning konflikte ka näiteks arstide ja apteekrite vahel, kui viimased  ei söanda patsiendiohutuse nimel mõnda ravimit müüa. Paljud spetsialistid on püüdnud segadust leevendada sellega, et kirjutavad patsiendi eeldatava ravimiskeemi omale eraldi välja, kuid selle ajakohasena hoidmine on sisuliselt võimatu.

Ühiselt hallatava ravimiskeemi abil tagatakse arstile patsiendi ravimisel ohutus, info selgus ja ka märkimisväärne ajasääst. Pikemas perspektiivis lisanduvad ravimiskeemile ka haiglas manustatavad ravimid ja eriravimid, milleks on näiteks HIV-i ja tuberkuloosi ravimid, ning ka bioloogiliseks ja vähiraviks kasutatavad ravimid.

Terviklik ravimiskeem koos võimeka otsusetoega, mis võtab arvesse nii inimese geneetikat, rasedust, imetamist, neerufunktsiooni kui ka koostoimeid üle terve ravimiskeemi, tagab, et ei määrataks ühtki ravimit, mis patsiendi seisundit halvendaks. Sarnaselt muudele terviseandmetele, pääseb inimene ise tulevikus ravimiskeemile ligi terviseportaali vahendusel ja lisaks saab spetsialist väljastada inimesele ülevaate tema ravimiskeemist ka paberile.