Ajal, mil ajakirjanikele tutvustati haiglat, käisid lisaks puhastustöödele ka viimased IT-tööd, et välihaiglas olev aparatuur oleks ühendatud Kuressaare haigla infosüsteemidega. Kõik välihaiglas tehtavad uuringud ja mudu protseduurid kajastuvad patsiendiportaalis Kuressaare haigla nime all.

Major Roone kinnitusel on konteineritest koosnev välihaigla vastupidav ka tormidele ja mugavus on tagatud nii suvel, kui ka talvel. Igas palatis saab temperatuuri vastavalt patsientide soovile reguleerida.

Välihaigla meditsiinirühma ülema nooremleitnant Martin Lemberi sõnul töötab välihaigla diiselkütusel põhinevate generaatorite pealt, mis tarbivad päevas ligikaudu 800 kuni 900 liitrit kütust. Praegu on kaasas umbkaudu nelja päeva jagu kütust, kütuselogistika on paika pandud ja välihaiglale on lisakütus tagatud.

Kulumaterjali ehk isikukaitsevahendite ja ravimitega varustab välihaiglat Kuressaare haigla.

Kuressaare haigla ravijuhi Dr. Edward Laane kinnitusel on haiglasse tellitud mitme kuu jagu ravimeid ning kõige suuremaks kitsaskohaks on isikukaitsevahendid. Välihaiglas töötav personal vormistatakse juriidiliselt Kuressaare haigla töötajatena ehk töötasu hakkab neile maksma Kuressaare haigla, muus osas katab välihaiglaga kaasnevad finantskulud kaitsevägi.

Majori kinnitusel on enamus välihaiglas töötavatest kaitseväelastest igapäevaselt tööl haiglates või kiirabiteenuse pakkujate juures ning omavad juba kogemust COVID-19 positiivsete patsientidega.

Välihaiglas kasutatav tehnika on võrdväärne kõigi teistes Eesti haiglates oleva tehnikaga, kuid välihaigla puhul on rõhk mobiilsusel ehk tavahaiglates olev analoogne aparatuur võib olla füüsiliselt suurem, kuid otstarve on neil sama.

Kuigi välihaiglas on olemas 20 patsiendi jagu ventilaatoreid, millega saaks COVID-19 positiivseid patsiente ravida on otsus major Rooni kinnitusel endine, et kunstlikku hingamist vajavad patsiendid transporditakse võimalusel mandrile.