Eesti geenivaramuga on liitunud pea viiendik Eesti täiskasvanutest ehk üle 210 000 inimese. Kevadel tehtud esimeste katsetuste käigus pääses portaalile ligi 10 000 geenidoonorit, nüüd saavad oma andmeid näha ka kõik ülejäänud. Portaali avamisega kaasnevad teadusuuringud, et saada ülevaade sellest, kuidas geeniandmed inimeste edasist käitumist mõjutavad.

“Meie eesmärk on viia geenivaramu inimestele lähemale,” ütles Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu. “Ühelt poolt anname inimestele teada, mida on teadusuuringutes nende geenide kohta leitud, teisalt saame muuta uuringutes osalemist mugavamaks.”

Geenidoonorite portaali loomise üks eesmärk on mõjutada inimeste tervisekäitumist viisil, mis aitab neil nimetatud haiguste riski maandada. Portaalis kasutatavad riskihindamise mudelid on kohandatud Eesti geenidoonoritele ning erinevad seega mujal maailmas kasutatavatest mudelitest.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on inimeste geeniandmetel suur potentsiaal teaduses, innovatsioonis ja tervishoius, kuid igal juhul tuleb tagada nende kasutamisel inimeste põhiõiguste kaitse ning geeniandmete usaldusväärsus, kvaliteet ja  urvalisus.

„Personaalmeditsiini järjepidev areng annab meile täiesti uued võimalused haiguste ennetamiseks ning inimeste personaalse motiveerimise kaudu tervena ja töövõimelisena elatud elu pikendamiseks. Seepärast on tähtis, et sellised lahendused, riskimudelid ja farmakogeneetika teenused jõuaksid ka inimesteni ja tervishoius kasutusse,“ ütles Sikkut.

Geenidoonorid saavad portaali sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Praegu on portaal saadaval vaid eesti keeles.