Uudis

Gripihooaeg algas Euroopas varakult, Eestisse pole see veel jõudnud

Korraga on võimalik haigestuda nii grippi kui ka koroonaviirusesse, mõlema haiguse riskirühmadesse kuuluvad samad inimesed.Foto: Shutterstock

Mitmed Euroopa riigid on teatanud ootamatult varajasest gripiviiruse aktiivsusest. Eestis veel ühtegi gripijuhtu tuvastatud ei ole, küll aga levib laialdaselt rinoviirus.

Möödunud nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 5123 inimest, millest 40 protsenti moodustasid lapsed. Seda on poole võrra rohkem kui möödunud gripihooaja esimesel nädalal. Ühtegi gripiviiruse juhtu 2021/2022 hooajal laboratoorselt veel kinnitatud ei ole. 

Haigestumised olid seotud muude respiratoorseid viirusnakkuseid põhjustavate viirustega. Domineeriv viirus on rinoviirus. Rinoviirusele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas, Tartumaal, Läänemaal, Narvas, Pärnumaal ja Viljandimaal.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa Liidus gripi aktiivsus hooajalisel tasemel, viimase kahe nädala jooksul on suurenenud A-gripiviiruste juhud. 19 riiki teavitasid alanud ootamatust gripi varajasest aktiivsusest. Viimase septembri nädalal on Euroopa Liidu territooriumil registreeriti 46 gripijuhtu, mis viitab, et hooaeg on juba alanud.

Parim kaitse on ennetus

Gripiviirust saab ennetada vaktsineerimisega. Praegu on hea aeg end gripi vastu vaktsineerida, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle, mis tähendab, et organismil on aega viiruse vastase kaitse kohandamiseks. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates kuuendast elukuust.

Alates selle aasta oktoobrist saavad perearsti juures tasuta vaktsineerida 65+ inimesed ning jätkuvalt on tasuta vaktsineerimine ka hooldekodu elanikele. Eriti tõsiselt peaksid vaktsineerimisele mõtlema eakad ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või kroonilisi haigusi põdevate inimestega.

Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

Terviseamet tuletab meelde, et haigustunnuste ilmnemisel tuleb jääda koju ja võtta ühendust perearstiga, kes määrab ravi ja vajadusel suunab ka testima.

Gripist hoidumiseks on väga oluline järgida lihtsaid nõuandeid:

  • Väldi lähedast kontakti haige inimesega.
  • Haigena püsi kodus. 
  • Aevastades või köhides kata suu ja nina pabertaskurätiga, nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
  • Ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.