Üks eeldustest, mis võimaldas planeerida keemiaravi Narva Haiglasse, on väga hea koostöö kohaliku haigla teiste üksustega. „Ravi viivad läbi küll kliinikumi arstid, ent see ei oleks võimalik ilma diagnostikata, radioloogiliste uuringuteta ning teiste erialakliinikute panuseta,“ lausus kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa. Dr Ojamaa kinnitas, et Narva on nüüd üks osa kliinikumi vähiravi süsteemist.

„Patsiendi jaoks tähendab see ka kiiremat diagnoosi ja ravi. Kui Ida-Virumaa patsiendid tulevad meie vastuvõtule perearsti või mõne muu eriarsti suunamisel, tehakse esimesed vajalikud uuringud Narvas, mille põhjal otsustakse patsientide Tartusse suunamise vajadus ning ka suunamise kiirus sõltuvalt vähiraviga alustamisest,“ selgitas dr Ojamaa. Ta lisas, et keemiaravi on üks vähiravi põhikomponent, mida sageli kombineeritakse kas kirurgilise raviga või kiiritusraviga.

„Keskmiselt vajavad patsiendid keemiaravi ühe kuni kolme nädala tagant, sealjuures võib selle kestus varieeruda ühest süstist kuni viie-kuue tunnini. Ning kasvajavastases süsteemravis liigub ravitegevus aina enam statsionaarist ambulatoorseks. Juba 85–90% keemiaravi kuuridest viiakse läbi ambulatoorsetes tingimustes. Uued ravimid on efektiivsed, mistõttu elavad täna neljanda staadiumiga patsiendid kauem. See omakorda tähendab jällegi suuremat ravikuuride vajajate arvu,“ rääkis onkoloog.

„Oleme kogenud, et kliinikumi eriarstid on Narva elanike poolt oodatud ning soojalt vastu võetud. Lisaks hematoloogidele ja onkoloogidele – dr Ain Kaare, dr Mari Punab, dr Marju Kase ning dr Sandra Kase – on Narva patsientide päralt ka kliinikumi onkokirurgiline kompetents – dr Taavi Põdramägi ning dr Inga Vaasna,“ ütles ka ise Narvas vastuvõtte läbi viiv dr Ojamaa.

Dr Ojamaa hinnangul on lisaks ravitegevusele oluline ka Ida-Virumaa elanike teadlikkuse tõstmine, et patsiendid ei jõuaks vähiravile liiga hilja.