„Töötasime kliinikumi uurijatega välja ravimiuuringu protokolli. Lisame glioblastoomiga täiskasvanud patsientide standardravile temosolomiidiga kullerpeptiidi LSTA1. Uuringu eesmärgiks on hinnata ravi ohutust ja esmast efektiivsust varase faasi uuringu raames,“ sõnas uuringu vastutav uurija, kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Lenne-Triin Kõrgvee.
Uuringusse on plaanis ühe aasta jooksul kaasata 30 glioblastoomiga patsienti kolmest keskusest ja kahest riigist – lisaks Põhja-Eesti regionaalhaiglale on uuringukeskuseks ka Ida-Riia Kliiniline ülikoolikoolihaigla. Regionaalhaiglas on juhtivaks uurijaks dr Kersti Oselin ja Lätis prof Guntis Karelis.
Akadeemilise kliinilise ravimiuuringu protokolli välja töötamine ja kõikide vajalike üle-euroopaliste kooskõlastuste saamine eeldab väga tugevat ja hästi toimivat uuringumeeskonda, mis on olemas just ülikoolihaiglas.
Erinevates uuringu etappides olulist tuge pakkunud kliinikumi teadus-arendusteenistuse kliiniliste uuringute keskuse juhataja dr Katrin Kaarna tõi välja, et kõigil sekkuvatel uuringutel on kohustuslik registreering Euroopa kliiniliste uuringute infosüsteemis (CTIS-is), nii on kogu Euroopas uuringutel ühesugune standard ja menetlus. “Rahvusvaheliselt aktsepteeritaval tasemel uuring eeldab aga ka reaalajas pseudonüümitud uuringuandmete edastamist ravimifirmale ning uuringu pidevat kliinilist monitooringut, nii et oluline töö seisab uuringu läbiviimisega veel ees,“ märkis dr Kaarna.
„Usun, et kliinikumis on olemas igakülgne võimekus algatada ja läbi viia ka varase faasi uuringuid, selle tõestuseks on meie arstidest, proviisoritest ja õdedest koosnev uurimisrühm, keda väga suures mahus on toetanud dr Kaarna juhitud kliiniliste uuringute keskuse meeskond. Eraldi märkimist vajab uuringumeeskonna asendamatu liige doktorant dr Johannes Pärtel Truusalu. Minu sügav tänu kõikidele kolleegidele, kes entusiasmi, hoolimise ja tähelepanuga on osalenud uuringu ettevalmistuses,“ sõnas dr Kõrgvee.
Kliinikumis osalevad lisaks dr Kõrgveele uuringu läbiviimises veel vanemproviisorid Jana Lass ning Marika Saar, kes koordineerivad täiendavalt ravimiohutuse tagamist ja vajalikke raporteerimisi. Uuringu onkoloogideks on dr Sandra Kase ning dr Madis Joonsalu ning koordinaator on uuringuõde Kristi Saar.
Dr Kõrgvee osundas tulevikuperspektiivile: „Kui meil õnnestub uuring plaanide kohaselt läbi viia ja eriti, kui õnnestub kirjeldada kullerpeptiidi lisamise ohutust ja viiteid efektiivsusele, on see oluline areng glioblastoomiga patsientide ravis ja elukvaliteedi parandamises.“