“Viimastel aastatel oleme laiendanud sõeluuringutes osalemist ravikindlustamata inimestele, piloteerime kopsuvähi sõeluuringut, plaanime laiendada rinnavähi sõeluuringutes osalejate vanusrühma, pöörame tähelepanu vähipatsiendi raviteekonnale ja palliatiivravi võimaluste arendamisele. Samuti paranevad järk-järgult vähiravi võimalused nii piirkondlikult kui ka parema ravimite kättesaadavuse kaudu. Järgmisel aastal ulatab personaalmeditsiin abikäe vähi varajaseks diagnoosimiseks. Teadus ja rahvusvaheline koostöö on tähtsad vähi ennetuse, diagnoosimise ja ravi jaoks ning just seda aitab keskuse loomine teha,“ kommenteeris Sikkut projekti.

2,6 miljonit eurot jaguneb nelja aasta peale, esimesel aastal on kavandatud projekti eelarveks 650 000 eurot. Keskuse rajamise esimeses etapis on eesmärgiks jõuda rahvusvaheliste arendusprojektideni ning selle käigus üles ehitada keskuse juhtimisstruktuur. Hilisemas faasis keskendutakse teadus- ja arendustöö kõrval vähitõrjega seotud siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste koordineerimisele, et saavutada Euroopa Liidu kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) akrediteering.

2021. aastal lepiti Eestis kokku riiklik vähitõrje tegevuskava, et kümnendi jooksul vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu, pikendada vähipatsientide eluiga ja -kvaliteeti. Loodav keskus võimestab vähitõrje tegevuskava eesmärkide saavutamist.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel diagnoositud üle 8000 vähijuhu aastas. 2022. aastal tasus tervisekassa 51 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest. Vähkkasvajaga kaasnevaid operatsioone, raviteenuseid ja vähiravimeid rahastati rohkem kui 171 miljoni euro eest.