Insuldiseltsi juhatuse liikme Elen Kirt sõnas, et insuldi raviteekonna arendamine ja uue standardi rakendamine on oluline, sest see annab parema selguse raviteekonna erinevatest etappidest, mis omakorda aitab tagada üle Eesti võimalikult ühtset, sujuvat ning selget raviteekonda. „Iga insulti haigestunud inimene peab saama kiiret ja parimat ravi ja/või taastusravi, sõltumata elukoha piirkonnast Eestis,“ lisas Kirt. 

Vajalik abi õigeaegselt ja sobivas kohas

Uus raviteekonna standard näeb ette isheemilise insuldi saanud patsientide käsitlust insuldiüksusega haiglates, mille osas on Eestis sertifitseeritud kuus haiglat: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla.

Insuldiüksusega haiglas alustatud kiire ravi tagab patsiendile vajaliku abi õigeaegselt ja sobivas kohas, kuna nendel haiglatel on ka võimekus teostada revaskulariseerivat ravi, kui see osutub vajalikuks. Insuldiüksusega haiglas toimub insuldipatsiendi ravi multidistsiplinaarse ravimeeskonna koostöös, millesse kuuluvad neuroloogid, insuldiõed, taastusraviarstid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötaja ja mitmed teised spetsialistid.

Standardis on ära kaardistatud patsiendi teekond insuldisümptomite algusest kuni koju jõudmiseni, sealjuures määratletud, millised tegevused viiakse läbi insuldiüksuses ehk neuroloogia osakonnas, millised on võimalikud järgnevad ravietapid ning milliselt toimub patsiendi jälgimine raviteekonna vältel ehk 365 päeva jooksul.

Raviteekonnal on oluline roll insuldikoordinaatoril, kes toetab patsiente insuldijärgse eluga kohanemisel, suunab neid vajalike tugiteenusteni, jälgib patsiendi isikliku terviseplaani eesmärkide täitmist ning pakub motiveerivat tuge ja nõu nii patsientidele kui ka nende lähedastele.

Probleemkohaks haiglajärgne periood

Üheks suureks probleemiks insuldipatsientide puhul on haiglajärgne periood, mil enamik patsiente peab kohanema suurte elumuutustega. Raskematel juhtudel on tarvis kaasata kogu tugivõrgustik, kohandada elukeskkonda ning kasutada erinevaid teenuseid ja abivahendeid igapäevaelu hõlbustamiseks. Sotsiaalteenuste tõhusamaks rakendamiseks tutvustatakse insuldipatsientidele ja/või nende lähedastele erinevaid sotsiaalteenuseid juba insuldiüksuses. See aitab tagada, et patsiendi vajadused tuvastatakse ja lahendused planeeritakse enne haiglast koju suundumist.

Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Janika Kõrv sõnas, et Eestis on insuldi akuutravi heal tasemel, ent patsientide elukvaliteedi parandamiseks insuldijärgselt tuleb muuta kogu insuldijärgset raviteekonda sujuvamaks ning parandada lõimumist tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel. “Isheemilise insuldi standard, mis rakendus 2025. aastal, keskendub just nende eesmärkide saavutamisele ning aitab kaasa ka Euroopa insuldi tegevuskava 2018-2030 elluviimisele Eestis,” lisas arst.

Uue standardiga koos rakenduvad ravi rahastamise lepinguga reguleeritud isheemilise insuldi raviteekonna jälgimisindikaatorid. Need aitavad jälgida uue standardi jõustumist praktikas ning annavad tervishoiutöötajatele ja süsteemi arendajatele võimaluse hinnata standardi rakendamise efektiivsust. Jälgimisindikaatorite rakendamise perioodi lõpus analüüsitakse kogutud andmeid, et määrata, millised indikaatorid saavad aluseks tulemuspõhise tasustamismudeli loomiseks. See lähenemine loob eeldused tervishoiusüsteemi jätkuvaks arendamiseks ning tõstab insuldipatsientide ravikvaliteeti.

„Insuldi raviteekonna uus standard ja võimekus selle rakendumist mõõdikute abil jälgida  tähistavad olulist sammu Eesti tervishoius. Standardiseeritud käsitlus, multidistsiplinaarne lähenemine ja tervisetulemite kogumine loovad aluse tõhusamaks raviks ning aitavad insuldist taastujatel saavutada parema elukvaliteedi,“ kinnitas Laura Vain.