Terviseameti registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata kõrgeks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Haigestumus näitab stabiliseerumise märke. Kolmenädalane koolivaheaeg pidurdas viiruste levikut, kuid nii gripi kui ka COVID-19 aeglane kasv jätkub.

A-gripiviiruste osakaal moodustab 30,6% kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Nakatunuid on enim koolilaste ja täiskasvanute seas. Praegu domineerib A-gripi alatüüp A(H3), kasvab ka A-gripiviiruse alatüübi A(H1N1)pdm osakaal. 

Jätkub RS-viiruse osakaalu aeglane kasv, moodustades 19,4%. Peamiselt haigestuvad jätkuvalt kuni 4-aastased lapsed. HMPV (Human metapneumoviirus) viiruste osakaal moodustab 13,9%. Paragripi, rino- ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt 2,8%.

Esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 76 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 460 inimest. Viimasel nädalal suurenes oluliselt haiglaravi vajadus üle 65-aastaste hulgas.

Nädala jooksul kinnitati 1712 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes vähenes registreeritud haigusjuhtude üldarv 33,3% võrra. Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 175 koroonapatsienti, kellest 79 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri 13 inimest vanuses 69-96, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. 

Terviseamet jälgib koostöös Tartu Ülikooliga Eestis ringlevaid tüvesid. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Omikroni alamvariant BA.5 koos oma järglastega moodustab siiani üle 95%. Eestis ei ole sekveneeritud proovide hulgast tuvastatud XBB.1.5 tüve.