Uudis

Koroona: mida tegi Läti Eestist teisiti ja miks neid paremaks peetakse?

Läti peaminister Krišjānis Kariņš.Foto: Shutterstock

Lätit tuuakse rahvusvahelises meedias tihti välja kui koroonavastase võitluse imelast. Mida aga lõunanaabrid teisiti tegid kui näiteks Eesti?

Läti peaminister Krišjānis Kariņš selgitas Briti lehele The Telegraph, et oluline põhjus selles, miks viiruse leviku tõkestamine seni suhteliselt edukas on olnud, peitub väga paljudes varakult astutud sammudes.

“Meie riigis suri esimene inimene 3. aprillil. Võib-olla see on üks suuri erinevusi – et me võtsime hulga ennetavaid samme enne, kui inimesed surema hakkasid,” rääkis peaminister – vastandades Läti samme Suurbritannia omadele.

Eestiga võrreldes tegutses Läti aga nii mõnegi piiranguga kas samas tempos või isegi aeglasemalt. Mõlemad valitsused kuulutasid eriolukorra välja 12. märtsil, avalikud kogunemised keelati 13. märtsil mõlemad piirid läksid kinni 17. märtsil.

Samas jõudis Eesti 2+2 reegli – ehk avalikus kohas võib korraga viibida kaks inimest, hoides teise samasuguse grupiga kahemeetrist vahet – kehtestamiseni juba 24. märtsil, Läti aga alles 29. märtsil.

Eesti ja Läti arvud on aga väga erinevad. Worldometeri andmetel on lõunanaabrite juures koroonajuhtumeid olnud kokku 858 ning surmasid 15. Testitud on ligikaudu 58 000 inimest.

Eestis on teste tehtud isegi vähem – eilse seisuga veidi üle 51 000 -, positiivseid juhtumeid aga 1666 ning surmajuhtumeid 50. Pilt on seega päris erinev.

Mida Läti teinud on?

Ilmselt on Lätil mõnes mõttes lihtsalt vedanud. Kui Eestis tuvastati esimene koroonajuhtum veebruari lõpus – tegu oli Iraanist Riiga lennanud ning sealt bussiga Eestisse reisinud inimesega -, siis Lätis alles paar päeva hiljem, 2. märtsil.

Läti piirangud on aga nii mõneski plaanis olnud tegelikult leebemad kui Eesti omad. Näiteks kaubanduskeskused sulgeti vaid nädalavahetustel – aia- ja ehituspoed ning prillipoed jäid näiteks lahti, kuna kardeti, et riigi lukku panemine kahjustaks oluliselt majandust, kirjutab Telegraph.

Kinod ja teatrid suleti, ent kohvikud ja restoranid võisid teoreetiliselt tööd jätkata (sarnaselt Eestile), ehkki pikivahe hoidmise reeglite tõttu jäi paljudel klientidest puudu ning uksed pandi siiski kinni.

“Enda ärisid mitte sulgedes ning samal ajal sotsiaalse distanseerumise reegleid järgides üritame saavutada tasakaalu – hoida inimesi tervena ning samal ajal teha majandusele nii väikest kahju kui praegusel ajal võimalik on. Muidugi, meie majandus on saanud tõsise hoobi, nagu kõigi oma,” rääkis Läti peaminister Telegraphile.

Kariņš rääkis intervjuus, et pandeemia puhkemise algusfaasis tundis Läti, et on kehvasti ette valmistunud, ent kiiresti hakati täiendama meedikutele mõeldud isikukaitsevahendite varusid ning arendama võimekust laiapõhjaliseks rahvastiku testimiseks.

Läti lähemise alusprintsiibid on tema sõnul olnud “testida, identifitseerida, isoleerida”. Ka Kariņš ise veetis 10 päeva isolatsioonis – nimelt tuli välja, et üks parlamendisaadik, kes osales peaministriga samal koalitsiooninõupidamisel, oli andnud positiivse proovi. Isolatsiooni läksid ka teised ministrid.

“See juhtus varakult, märtsis. Ning huvitaval kombel tuli meil kohe pidada esimene kabinetiistung veebis, kuna enamik ministreid olid selle inimesega samal ajal samas ruumis, meiega võeti ühendust ning meil tuli end isoleerida. Arenesime seejärel väga kiiresti, fantastilised tööriistad ja protseduurkid, et kogu valitsus tõhusalt veebis töötama panna.”

Isikukaitsevahendite osas – mida paljudel riikidel on puudu – alustas Läti peaministri sõnul mitte väga heas olukorras, ent eelmise nädala seisuga on loodud kolmekuune varu.

“Me ei olnud valmis ega oodanud pandeemiat. Kui see tulema hakkas, tundsime, et oleme kehvasti ette valmistunud,” rääkis Kariņš. Nii kiiresti kui võimalik, hakati aga isikukaitsevahendeid hankima ning neid haigaltesse suunama.

“Tegime seda keskse juhtimisega, mida pole kunagi varem [Lätis] tehtud. Kõik haiglad, kõik arstid hangivad tavaolukorras enda omad, aga meil oli vaja üsna suuri koguseid väga keerulises turuolukorras. Meil oli palju ebaõnnestumisi – sertifikaate polnud, või oli tegu võltsfirmaga, mis üritas kaupa müüa,” rääkis peaminister.

Kui näiteks Ühendkuningriigis osalevad relvajõud vaid isikukaitsevahendite jaotamisel, siis Lätis on armee ülesanne lisaks ka isikukaitsevahendeid osta ja hoiustada, lisas peaminister. “Neil on selle jaoks hea taristu.”

Märksõnad: , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.