Kaotatud elude hüppelist kasvu on näha tööealiste inimeste seas – vanuses 45-64 suri 410 inimest, neist noorim mees oli 29-aastane ja naine 31-aastane. Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.
„Alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus,“ tõdes TAI direktor Annika Veimer. „Alkoholi kogutarbimise kasvu juures alkoholiga seotud probleemid ühiskonnas suurenevad – kannatavad nii lapsed, noored kui tööealised ning praegu on viimane aeg mõelda alkoholi kättesaadavuse piiramise võimalustele.“
Ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et alkoholi tarbimise kasvutrend on tõsiselt murettekitav – alkoholi odavnemine on suurendanud nii alkoholi tarvitamist kui ka tervisekahjusid.
“Oleme pooleteise aasta jooksul palju rääkinud inimeste tervisest ja tervishoiust, aga kahjuks on alkoholil meie ühiskonnas jätkuvalt liialt suur roll. Meid on liiga vähe, et koroonaviiruse pandeemiast välja tulles kaotada sadu elusid alkoholi liigtarvitamise tõttu,“ märkis minister.
„Suuri rahvatervise väljakutseid ei saa lahendada tervisevaldkond üksinda. Kasvav alkoholi tarbimine ja sellest tingitud kahjud on meie riigi ja kogu ühiskonna ühine probleem ja väljakutse, mis vajab järjepidevat tähelepanu ning tõenduspõhiseid lahendusi,“ lisas Kiik.
2020. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,5 liitrit (+0,1 liitrit), millest suurima osa (63%) moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sh õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,9 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit.
Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,9 liitrit, sh viin 2,5 liitrit (+0,2 liitrit) ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tulenes kange alkoholi tarbimise suurenemisest, õlle ja veini tarbimine jäi endisele tasemele ning lahjade alkohoolsete jookide tarbimine vähenes.