Uudis

Koroonaviiruse seireuuring: nakkusohtlike täiskasvanute hulk on kuuga kahanenud kolmandiku võrra

Seireuuringu juht professor Ruth Kalda paneb südamele, et vaatamata piirangute leevendamisele tuleb suvelgi järgida ohutusnõudeid.Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et mai alguse piiranguleevendused pole kaasa toonud nakkusohtlike täiskasvanute hulga uut kasvu. Uuringu andmeil on nakkusohtlik iga 280. täiskasvanu ja koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud pooltel täiskasvanutel.

13.–24. maini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2377 täiskasvanud inimest. Neist andis positiivse viiruseproovi 28 ja nendest omakorda vaid 9 osutus nakkusohtlikuks. Ülejäänud 19 olid koroona juba läbi põdenud ning enam nakkusohtlikud polnud. See tähendab, et kogu täiskasvanud elanikkonnas võib olla praeguse seisuga nakkusohtlikke keskmiselt 0,38% ehk umbes 3900 inimest. Seda on kolmandiku võrra vähem kui aprillis toimunud seireetapi ajal.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune viiruseolukord võrreldav mulluse novembri algusega. Erinevus seisneb ainult selles, et kui novembris olid nakatumisnäitajad tõusmas, siis praegu on suundumus selgelt vastupidine. „Tõsiasi, et kuu alguses toimunud piirangute leevendamine pole seda suundumust muutnud, on hea näide sellest, et ettevaatusabinõude hoolikal järgimisel võib ühiskonda tasapisi taasavada,“ sõnas Kalda.

Antikehad olemas igal teisel täiskasvanul

Seireuuringu käigus tehti koroonaviirusevastaste antikehade analüüs 2290 osalejale, kellest pooltel (49,5%) olid antikehad olemas. Sellest võib järeldada, et koroonaviirusevastaste antikehadega on umbes pool täiskasvanud elanikkonnast ehk keskmiselt 530 800 inimest. Kõige sagedamini on antikehad saadud kas ühe või kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimise teel.

Kõige enam on antikehad tekkinud üle 65-aastaste vanuserühmas (80%). 40–64-aastaste seas on antikehi veidi enam kui pooltel, 18–39-aastaste vanuserühmas on neid tekkinud veidi vähem kui kolmandikul.

Kalda selgitas, et uuringu andmeil on kahe vaktsiinidoosi järel tekkinud antikehad peaaegu kõigil inimestel. See annab tema sõnul julgust loota, et samas tempos jätkates võib õnnestuda ühiskonna viiruseohutust toetav vaktsineerituse tase saavutada sügiseks. „See sõltub ennekõike inimeste edasisest vaktsineerimissoovist ning valmisolekust järgida suvepuhkuse ajal ohutusnõudeid, vaatamata piirangute leevendamisele,“ märkis Kalda.

Lähikontaktid nakatunutega vähenevad

Seireuuringu käitumisanalüüs kinnitab, et koos nakkustaseme langusega on kahanenud ka võimalikud lähikontaktid nakatunutega. Kui epideemia haripunktis oli koroonaviirusega nakatunuga kontaktis olnud iga kümnes inimene, siis nüüdseks vaid iga 25.

Koos ühiskonnas kehtestatud piirangute leevendamisega on mõnevõrra vähenenud ka inimeste ohutunne. Nii on märtsist alates pidevalt kasvanud nende osakaal, kes pärast arvatavat lähikontakti oma senises käitumises üldse midagi ei muuda (38%).

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.