Uudis

Koroonaviiruse uudised tekitavad ärevust ja stressi? Psühholoog annab nõu, kuidas pingega paremini toime tulla

Loe psühholoogi seisukohta, kas nakatunute arvu avaldamine uudistes ikka on vajalik

Võimalikult selge ja üheselt arusaadava info olemasolu viiruse kohta on vaimse tervise hoidmisel kriitilise tähtsusega, ütles kliiniline psühholoog, Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa.Foto: Peaasi.ee

Kui tundub, et viimaste nädalate koroonaviiruse olukorda kajastavad uudised on tekitanud tavapärasest rohkem ärevust ja hirmu, pole sa sugugi üksi.

Psühholoogide sõnul on igati loomulik, et igapäevane tohutu infotulv võib tekitada ärevust, stressi, viha, muret, unetust ja teisigi tundeid. Hea uudis on, et ärevust saab maandada paari lihtsa nipi abiga.

Kas nakatunute arvu avaldamine uudistes ikka on vajalik?

Kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ütles Tervisegeeniusele, et üldiselt on leitud, et võimalikult selge ja üheselt arusaadava info olemasolu viiruse kohta on vaimse tervise hoidmisel kriitilise tähtsusega.

Ta tõi välja, et sellises olukorras nagu praegu, kui on palju ebamäärasust ja teadmatust, on hästi tähtis, et infot oleks saada ja et see ei oleks ülearu emotsionaalselt laetud, vaid just selline, millega on inimestel midagi reaalselt peale hakata.

“Hirmu ja ärevust on meil ilmselt küll ühest küljest ülearu, samas on leitud, et hirmul olemine paneb inimesi järgima reegleid, mis puudutavad distantsi hoidmist,” viitas ta aspektile, mille tõttu peaks info nakatunute arvu kohta kõigile kättesaadav olema.

Teisalt nentis Oidremaa, et need inimesed, kes on ärevamad ja end juba niigi ebaturvalisemalt on tundnud, võivad muidugi uudistest kergemini üleoosi saada ja hirmust kangestuda. Liigne hirm aga võib panna ka hoopis kõigele käega lööma ning eitama ohtude olemasolu. Seega ühest vastust küsimusele, kas nakatunute arvu ikka peab igapäevaselt uudistes välja ütlema, ei ole.

Mis aitab ärevusega toime tulla?

Neile, keda kipub kimbutama ärevus, jagas Anna-Kaisa Oidermaa soovitusi, mis aitavad hirmul sabast kinni haarata, et jaguks jaksu seljatada ka seekordne viirusehooaeg.

Piira kokkupuudet stressi tekitava infovooga. Kui tahad päevauudiste ja arengutega kursis olla, tee seda näiteks korra päevas kindlatel aegadel ning vali välja kinel usaldusväärne allikas, mida jälgid.

Kasuta tehnikaid stressi ja ärevuse leevendamiseks, näiteks lõõgastumistehnikad, meeldivate inimestega suhtlemine, kõik, mis tähelepanu muremõtetelt endale tõmbab. Sobilik on ka filmide vaatamine, lugemine, meisterdamine, koristamine vms. Võta igapäev kasvõi 15 minutit aega, et leevendada meeldiva tegevusega pingeid.

Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub. Leia enda jaoks iga päev midagi naljakat, helget, liigutavat. Tuleta meelde vanad hobid, joonista, värvi, tee peenraid, leia ja levita toredaid videosid, vaata televiisorist naljafilme ja saateid, külasta (virtuaalseid) näitusi ja kontserte.

Negatiivseid tundeid, nagu hirm, ärevus või pahameel jõuavad meieni praegusel ajal nii ehk naa. Saame aga teadlikult tekitada juurde mõnusaid tundeid, mis aitavad ka negatiivsusega paremini toime tulla.

Suhtle pere ja sõpradega, lõbutse. Kui ei saa suhelda näost-näkku, helista, korralda veebipidu. Kui ärevus käib üle pea, siis küsi tuge lähedastelt, perearstilt, Peaasi.ee nõustajatelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.