Kuressaare haigla ja terviseamet kinnitavad, et nende vahel ei ole tüli

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane (vasakul) ja kaitseväe välihaigla kliiniline juht major Helena RoonFoto: Ronald Liive/Geenius Meedia

Eile ennelõunal teatas terviseamet pressiteate vahendusel, et Kuressaare haiglast hakatakse koroona-positiivseid patsiente mandrile transportima. Ameti teatele järgnes Kuressaare haigla ravijuhi doktor Edward Laane reaktsioon, kes ütles, et ta ei näe haigete massiliseks mandrile sõidutamiseks põhjust.

Kuigi meediast võib olla jäänud mulje, et Kuressaare haigla ja terviseameti vahel on tüliõun, siis eile tööpäeva lõpus Geeniusele antud intervjuus kinnitasid haigla ravijuht Laane ning terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja kolonelleitnant doktor Ahti Varblane justkui ühest suust, et mingit erimeelsust ei ole. Küll tõdeti, et aeg-ajalt võib olla esinenud tõrkeid kommunikatsioonis.

Terviseamet pakkus haiglale abi, mitte ei andnud käsku

Kuressaare haiglas oli eile järjekordsel visiidil terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja kolonelleitnant doktor Ahti Varblane, kes on viimase ligikaudu kuu aja jooksul Saaremaale jõudnud kolmel korral. Kõik varasemad visiidid tegi ta koos terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popoviga, kes sel korral jäi mandrile.

Varblase eilse visiidi vähemalt üheks ajendiks oli terviseameti otsus viia Kuressaare haigla COVID-19 patsiendid mandrile. Kuigi ameti esialgsest pressiteatest võis jääda arusaam, et amet andis saarlastele käsu patsientide suuremahuliseks transpordiks mandrile, siis nii see siiski Varblase sõnul ei olnud mõeldud. Ka ei pea tema sõnul paika pressiteates seisnud väide, et Kuressaare haiglas moodustatud arstide konsiiliumi hakkab tema juhtima.

“Praegu on olukord selline, et kui mandril on 1/5 (haiglate – toim.) ressursist hõivatud, siis siin (Kuressaares – toim.) on hõivatud praktiliselt terve haigla. Seetõttu on eesmärk võimalikult palju haigeid siit ära viia, et leevendada olukorda Kuressaare haiglas. Et olukord läheks haiglas võimalikult palju normaalsesse rütmi. Kui palju see õnnestub sõltub uute haigete pealevoolust,” ütles Varblane.

Varblase kinnitusel olevat olnud tegu ameti abipakkumisega haiglale, millest võis haigla ka soovi korral loobuda. Kuigi haigla ravijuht doktor Edward Laane võttis teate avalikuks tulemise järgselt sõna, öeldes, et otsus ei ole haiglaga kooskõlastatud, ei lükatud abipakkumist siiski tagasi. Praeguseks on mandrile toimetatud kolm esimest patsienti, kelle puhul muidu oleks ravi jätkunud Kuresssaares.

Popov ja Varblane on tänaseks ära külastanud kõik Eesti haiglad ning sellega loetakse vähemalt hetkel haiglate visiit ka lõppenuks. Varblane kinnitas sedagi, et terviseamet ja Kuressaare haigla said ilusti kokkuleppele koroona-patsientide transpordi osas.

“Saime oma asjad ära selgitatud ja praegu protsess käib. Arusaamatused või möödarääkimised on ära räägitud,” rääkis Varblane.

Patsientide transport Kuressaare haiglast mandrile ei ole midagi erakordset vaid seda tehakse ka tavapärases olukorras. Vastavalt patsiendi seisundile ning edasisest ravist tehakse otsus, kas patsient viiakse mandrile auto või helikopteriga, just nii nagu seda on alati tehtud.

Varblase sõnul ei viida Kuressaare haiglast ära patsiente, kes on sellele ise vastu ning kel ei ole otsest meditsiinilist põhjust mandril kõrgema etapi haiglas olemiseks.

Erimeelsused on olnud tingitud kommunikatsioonist

Kuressaare haigla ja terviseameti vahelist segadust kommenteerides leiab Varblane, et kuna tegemist on kriisiolukorraga, siis mingid otsused, mis on tehtud ei ole alati kõige paremini kommunikeeritud.

“Pigem on see, et kriisis eriti on tähelepanelikkus kõrgem. Vahel on niimoodi, kui isegi mõnele sõbrale kirjutate e-kirja ning unustate naerunäo panna, siis ta sõimab teid. Pigem on see seotud sellega, et kuna olukord muutub väga kiiresti, tegemist on kriisiolukorraga. Mingid otsused, mis on tehtud ei ole alati kõige paremini kommunikeeritud ja on tegemist olnud üksteisest möödarääkimisega. Mõned asjad on sündinud kiiremini, kui mõnes teises tasandis on järgi jõutud. Mina ütleks, et tegemist on väga palju kommunikatsiooniprobleemi kui põhimõttelise küsimusega,” ütles Varblane.

Haigla ravijuht Laane ütles samuti, et vastuolu või kaigaste pildumist ei ole ning ta kiitis koostööd terviseametiga ja avaldas heameelt selle üle, et Varblane oli eile Kuressaares visiidil.

“Väita, et oleme [terviseametiga] ainult vastuseisu otsinud on tugev liialdus,” lisas Laane.

Varblase kinnitusel on kõik Kuressaarde tehtud visiidid olnud sõbralikud ning kõikides lahendustes on osapooled konsensusele jõudnud.

“Mina arvan, et siin on see küsimus, kas viia ära kõik haiged, viia massiliselt ära või valikuliselt. Dr Popov mulle üle-eile helistas ja ütles, et haigete äraviimine aitab haiglal pindu paremini puhastada ja olla paremini valmis tervete haigete vastuvõtuks. Kõik on õige, absoluutselt õige. Kui me üle-eile Popoviga rääkisime, siis suurem puhastus saab toimuda, kui kriis on läbi. Või kui näeme, et haripunkt on ületatud, peame selleks kaks nädalat ootama,” ütles Laane.

Sarnaselt Varblasega leiab ka Laane, et eilse teema osas on pigem tegu kommunikatsiooniveaga ehk sõnum ei saadud korrektselt vormistatud.

Kuressaarde toodud välihaigla võimalikust kokkupakkimist saab Laane sõnul arutada kõige varem aprilli lõpus. Selle seisukohaga oli päri ka Varblane.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.