Miks on Eestis seni võetud koroonaproove ninast?

Lili Milani selgitas, et koroonaproove on võetud ninaneelust, sest viiruse sisaldus on ninas suur ning ninaneelukaabet on seni peetud kõige usaldusväärsemaid tulemusi andvaks analüüsimeetodiks.

Põhjus peitub selles, et ninaneelus asub palju rakke, mis sisaldavad viiruse seondumiseks vajalikke retseptoreid – seega leidub seal ka palju nakatunud ning viirusosakesi tootvaid rakke.

Viimasel ajal on Milani sõnul aga üle maailma tehtud erinevaid uuringuid, mis näitavad ka süljetestimise piisavat usaldusväärsust.

Kuna süljeproovist koroonatesti tegemine on lihtsam ja eeldatavasti inimesele mugavam, tahavadki terviseamet ja Tartu Ülikooli teadlased uuringu abil veenduda selle teostatavuses Eestis.

Süljeproovi vastus saabub sama kiirelt kui ninaneeluproovi oma

Lili Milani sõnul on süljeproovi analüüsimise aeg sama pikk, kui ninaneelust võetud proovi analüüsimise aeg.

Ta täpsustas, et äsja alanud uuringus kasutatakse süljeproovide analüüsimiseks sarnaselt ninaneelukaape proovidega PCR-testi, mis määrab viiruse nukleiinhape ehk RNA. Seega on süljeproovist võetud proovi tulemuse kinnitamiseks kuluv aeg sarnane ninaneelutestiga.

Küll aga tõi Milani välja, et äsja alanud uuringus katsetatakse ka mõnevõrra lihtsamat ja kiiremat meetodit viirusmaterjali proovist vabastamiseks, mis positiivsete tulemuste korral võiks proovi ettevalmistamiseks kuluvat aega lühendada.

Kas kiirtestid on muudetud senisest usaldusväärsemaks?

Mõne aja eest avaldas Euroopa Komisjon info, et on otsustatud eraldada 100 miljonit eurot, et hankida kõigile liikmesriikidele seni ebausaldusväärseks peetud, ent järjest täpsemaks muutuvaid koroona kiirteste.

Kas see tähendab, et kiirteste on arendatud ja muudetud need piisavalt usaldusväärseks ning neid võiks hakata laiemalt kasutama?

Milani ütles, et kui kevadel räägiti põhiliselt antikehade testidest, mis määravad, kas inimene on põdenud koroona läbi, siis nüüd on turule jõudnud viiruse antigeeni kiirtestid, mis testivad viiruse olemasolu proovis. Viimased on tootjate andmete põhjal oluliselt usaldusväärsemad.

Samas on esialgsed iseseisvad analüüsid näidanud liiga suure osakaaluga valenegatiivsete tulemuste esinemist haigussümptomitega inimestel, kelle organismis on viiruse hulgad liiga madalad.

“Kui haiguse levimus on üldises rahvastikus veel madal, sobivad sellised testid laialdasemaks kasutamiseks,” oli Milani seisukoht. Ta täpsustas ka, et kiirteste tehakse ikkagi ninaneelukaape proovidest.