Proovi saab võtta inimene endalt kodus ise – ta ei pea selleks minema proovivõtu kohta, mistõttu säästetakse sellega paljude meditsiinitöötajate väärtuslikku aega ning samuti pole selleks vaja kaitsevahendeid.

Proovi võtmiseks tuleb Rae sõnul lihtsalt koguda sülge proovi andmiseks mõeldud tuubi. Tänu lihtsusele on süljeproovi võtmine ka odavam kui praegune ninaneelu kaabe.

Uuringu üks eestvedajatest Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani sõnas, et kuigi süljeproovid on mitmetes riikides juba kasutusel, on vajalik hinnata selle meetodi teostatavust ja usaldusväärsust ka Eestis.

Eriti oluline on töötada välja meetod, millega saaks koolides läbi viia kiiret ja lastesõbralikku proovide võtmist. “Esialgu viime meetodi testimiseks läbi katseuuringu, et hinnata haiglapatsientidel süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega. Lisaks uurime töö- ja koolikollektiivides, kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama,” lisas Milani.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teaduri Mikk Jürissoni sõnul on tekkinud olukord, kus mõned inimesed väldivad koroonaproovi andma minemist, sest kardetakse protseduuri ebamugavust.

Lisaks on teadlastel olnud probleeme inimeste kaasamisega seireuuringutesse, sest nende kogemus ninaneeluprooviga on olnud ebameeldiv. Jürisson avaldas lootust, et süljetestid võiksid meelitada rohkem inimesi end koroonaviiruse suhtes analüüsima.

Katseuuring viiakse läbi järgmise nädala jooksul. Uuringu tulemused peaksid selguma kuu lõpus. Külli Rae sõnul ollakse eduka katseuuringu korral valmis süljeproove ulatuslikumalt kasutama.