Seejuures ei ole haiglasüsteemi piiriks mitte voodikohtade puudus, vaid personalipuudus. “Täna on haiglajuhid välja öelnud, et sama taset me tõenäoliselt hoida ei suudaks, personal on väsinum ja kurnatum ning piiri loetakse pigem 600-700 vahele,” märkis Kadastik.

Mis tekitab meil haiglakoormust?

Kadastiku prognoos näitab, et 600 haiglaravi vajava koroonapatsiendini jõuame nüüd novembri esimeses pooles, 700ni novembri keskpaiku või hiljemalt lõpuks. “Kui prognoosi uskuda, oleme haiglakriisist ca 3-4 nädala kaugusel,” tõdeb Kadastik.

“Teada on seegi, et haiglasüsteemis kajastab situatsioon ennast ca kahe nädalase viitega. Seega kontaktid ja nakatumised, mis on tänaseks toimunud ja mida enam ei saa ära hoida, viivad meie haiglaprognoosi ellu umbes nädal-kaks veel. Seega käitumismustrite muutmise osas on meie “lõtk” hetkel veel vaid maksimaalselt 1-2 nädalat.

Keskmine haigla patsient on 66-67 aastane kaasuvate haigustega vaktsineerimata inimene. Lõviosa sellest raskest koormusest, kes vajab tugevamat ravi ning ressursse, on vaktsineerimata keskmisest vanemad patsiendid.

“Aga haiglasse jõuab ka 30+ patsiente, väiksema tõenäosusega, kuid kuna levimus seal vanusegrupis on suur, siis näiteks september-oktoober ajaperioodil on 10-39 vanusegrupis jõudnud haiglasse 73 vaktsineerimata patsienti, samal ajal on 50-59aastaseid jõudnud 74, 70-79aastaseid samuti 74,” toob Kadastik välja.

Noorte tõenäosus haiglasse jõuda on küll protsentuaalselt väiksem, kuid kuna levimus ühiskonnas on eri vanusegruppides erinev, siis noored jõuavad samuti haiglasse ja koormavad haiglavõrku osaliselt sarnases skaalas vanadega. Seda siis juhul, kui nad on vaktsineerimata.

“Aga vaktsineeritud ju ka on haiglas?”

“Vaktsineerimise primaarne eesmärk on ära hoida raskekujulise haiguse kujunemist. Vaktsineerimine hoiab ära ja leevendab ka kergekujulist haiguse kulgu. Vaktsineerimine vähendab oluliselt tõenäosust nakatuda ning nakatumise korral ka viirust edasi anda. Kõigil neil väidetel on see teine pool, et ta ei hoia ära 100% rasket haigust, ta ei hoia ära 100% nakatumist ja nakatamist. Ja see ei olegi kunagi olnud eesmärk või ootus,” kordab Kadastik infot, millest viimasel aastal korduvalt räägitud on.

Professor Krista Fischer on teinud analüüsi kahele stsenaariumile. Septembrikuus jõudis praeguses seisus haiglasse 647 patsienti ja suri 81 inimest. Kui võtame olukorra, kus kõik oleksid olnud vaktsineerimata (ehk meil poleks veel olnud vaktsiine), siis oleks haiglasse jõudnud 1543 haiget ja surnud 204 inimest. Kui kõik oleksid olnud vaktsineeritud, siis oleks jõudnud haiglasse 259 inimest ja surnud 27 inimest. “Tasub tähele panna, et 0% ja 100% vahel on 5-6kordne haiglaravi vajaduse vahe,” märkis Kadastik.

Täna on Eestis vaktsineerimata umbes 390 000 inimest erinevates vanusegruppides. Seejuures on palju neid, kes arvavad, et aga las neil olla see vaba tahe ja las siis viirus püüab nad kinni, kui püüab. Kadastik rõhutab aga, et vaktsineerimatus omab selget ja intensiivset mõju haiglasüsteemi võimekusele.

“Siinkohal tahakski aru saada, et miks on meil tekkinud selline polariseerumine ühiskonnas? Informatsiooni vaktsiinide vastu levitavad kümned ja sajad inimesed, väidetavate probleemide, vandenõude ja murede kohta, kuigi neid igal võimalusel teadlaskond ümber lükkab. Mis see agenda seda teha on, ma aru ei saa, aga tulemus sellel on selge – tänaseks on meil kolmandik elanikkonda vaktsineerimata ning selle baasil areneb järjest välja tohutu haiglakriis,” arutles Kadastik.

Mis siis saab, kui vaktsiiniga hõlmatus jääbki madalaks?

“Mis on see päris probleem, kui inimesed väidetava oma vaba tahte realiseerivad ja ei vaktsineeri? Meil on täna sadu tuhandeid inimesi, kes pole vaktsineeritud. Seega keskmise stsenaariumi alusel jõuame 600-700 haiglas viibijani novembris. Kas see on teisel või neljandal nädalal, ei oma sügavat sisulist vahet,” tõdeb Kadastik.

“Taas jõuavad meieni uudised sellest, kuidas kiirabiautod peavad ootama haiglate ees covid patsientidega, et keegi eelnev eest ära sureks ja saaks uue patsiendi sisse võtta. Plaaniline ravi on peatatud ning tuhanded inimesed istuvad kodus ärevuses, et kas nende puusaoperatsioon juhtub see või järgmine aasta, kas sapipõie lõikus ootab või lähevad nad erakorralise meditsiini kaudu ning kas siis on enam midagi teha või on viimaste päevade lugemine,” kirjeldab ta.

Kas see olukord tuleb tuttav ette? See on olukord, mis meil oli märtsis ning mis Lätis on täna taas käes. “Lätis on juba antud soovitus tuletada meelde elementaarne meditsiin, kuna EMOsse ei pruugi olla võimalik varsti enam minna. See tähendab, et haiglaravi käest mineku korral hakkavad kannatama absoluutselt kõik, kes mingilgi moel haiglaravi vajavad,” hoiatab Kadastik.

Kadastik paneb seejuures kõigile südamele, et vaktsineerimatus omab selget ja intensiivset mõju haiglasüsteemi võimekusele ning kutsub kõiki üles vaktsineerima. “Tõesti, pingutame nüüd ilma, et valitsus peaks seda riiki sulgema meie eest.”