Milline on Eesti valmisolek suurteks tervisekriisideks?

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp.Foto: Jaana Toomik / Ida-Tallinna Keskhaigla

Eestis on kolmepäevasel visiidil Euroopa Liidu tervisealastele hädaolukordadele reageerimise asutuse HERA asejuht Laurent Muschel. Tänasel kohtumisel terviseala asekantsler dr Heidi Alasepaga on kõne all COVID-19 pandeemia õppetunnid ja ettevalmistused uuteks kriisideks, sealhulgas keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumaalasteks ohtudeks.

„Sotsiaalministeeriumil on praeguseks valminud katastroofimeditsiiniplaan, mis annab meile suunised massiliste kannatanute ja sõjavigastatutega tegelemiseks. Plaani osaks saab ka rakenduskava, mille tegevustesse peame tervisevaldkonnas kõik koos panustama nii oma teadmiste, kogemuste kui ka valmisolekuga osaleda õppustel,“ ütles terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp. 

„Suurendame oma raviasutuste valmisolekut elektrikatkestustes toimetulekuks ja oleme koostöös Eesti Varude Keskuse ja ravimite hulgimüüjatega loomas ravimivaru. Need on väikesed sammud, mis meie turvalisust tagavad, aga et oleksime valmis suuremateks katastroofideks, peame veel palju tööd tegema,“ tõdes dr Alasepp.

HERA asejuht Laurent Muscheli sõnul jätkavad HERA ja Eesti tihedat koostööd terviskriisideks valmisoleku ja neile reageerimise vallas: „Sel nädalal on meil kavas arutelud HERA algatuste üle, mis aitavad suurendada Eesti ja Euroopa Liidu valmisolekut tulevasteks tervisekriisideks, sealhulgas keemilisteks, bioloogilisteks, kiirgus- ja tuumaohtudeks.“

Euroopa Liit lõi tervisealastele hädaolukordadele reageerimise asutuse HERA, et toetada liidu tasandil paremat reageerimist piiriülestele terviseohtudele ja parandada koostööd liikmesriikide vahel. HERA tegeleb ohtude ja võimalike tervisekriiside ennetamisega ning tagab ravimite, vaktsiinide ja muude meditsiinivahendite väljatöötamise, tootmise ja turustamise. HERA alustas tegevust 16. septembril 2021 Euroopa Komisjoni uue peadirektoraadina.

Eestis on Riigikantselei juhtimisel ettevalmistamisel tsiviilkriisideks valmisoleku ja riigikaitse seadus, mille eesmärk on luua terviklik õigusruum, kus kõikideks kriisideks valmistumine on ühetaoline. Uue seadusega tekib kriiside katusseadus, kus on kirjas laia riigikaitse osapoolte rollid. Tervishoiu kriisivalmiduse tõstmise eesmärgil on tsiviilkriisideks valmisoleku ja riigikaitse seaduse eelnõus elutähtsate teenustena lisandumas üldarstiabi ja ka ravimite jae- ja hulgimüük, eesmärgiga tagada kogu tervishoiusektori toimepidevus kriisiolukordades.

Terviseamet suunas 13,2 miljonit eurot elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglatele ja kiirabidele, et suurendada nende toimepidevust kriisiolukordades ning kindlustada elanikkonnale katkematu vältimatu meditsiiniline abi ka elektrikatkestuste korral.

Homme, 26. aprillil osalevad terviseminister Riina Sikkut, terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp ja HERA asejuht Laurent Muschel Tartus toimuval rahvusvahelisel sõjameditsiini lauaõppusel CAMO23, mida korraldab Multinational Medical Coordination Centre / European Medical Command koostöös Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskusega. Samuti on Laurent Muschelil Eestis kavas kohtumine siseministeeriumi ja päästeameti esindajatega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.