Kui 2017/2018. õppeaastal kasutas arvutit õppetööks 81% 11–15-aastastest õpilastest, siis 2021/2022. õppeaastal juba 90%. Õppetöö tegemiseks kasutatakse üha sagedamini digivahendeid ja pikenenud on koolitööle kuluv aeg arvutis. Vähemalt kaks tundi päevas veetis koolitöö tõttu digivahendites 30% õpilastest. Enamasti kulub õpilastel arvutis tehtavate koolitööde peale päevas pool tundi kuni tund ja vanuse kasvades arvutis õppetööle kuluv aeg pikeneb.
Teleri asemel arvuti ja telefon
Telerit vaatavad tänapäeva noored üsna vähe, peamiselt vaadatakse videoid internetist ja saateid ning filme voogedastusplatvormidelt. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes ning vanusega sotsiaalmeedia kasutamine kasvab.
Arvutimängusõltuvuse sümptomeid esineb rohkem poiste kui tüdrukute hulgas (21% vs 13%), kuid tüdrukute näitaja on võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud (joonis). Sotsiaalse suhtlemise puhul teeb aga murelikuks, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.
Liigse ekraaniaja võimalikke negatiivseid mõjusid näitavad ka Eesti kooliõpilaste seas ellu viidud HBSC uuringu andmed.
Elektroonilist meediat kaks ja rohkem tundi päevas suhtlemiseks kasutavad õpilased:
- hindavad sagedamini oma tervist ja eluga rahulolu halvemaks
- tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi
- neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad
- nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode
- nad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja.
