Kui leiad haigustekitaja, leiad ka ravi

Neljandana legendaarse dr Väino Tuppitsa mälestusfondi laureaaditiitli pälvinud dr Aino Rõõm mõtles esimest korda nagu infektsionist juba ülikooli esimesel kursusel.

Dr Rõõm selgitab, et tema esimesel sügisel arstiteaduskonnas Tartus oli suur düsenteeriapuhang ja kõik arstitudengid pandi Annelinnas avatud lasteaeda tööle patsiente hooldama.

“See oli esimene kord, mil mõtlesin, kui oluline on teada, mis haiguse tekitab, sest siis leiad ka ravi ja patsiendid saavad terveks,” ütles arst, kes praegu peab igapäevaselt tegelema koroonaviiruse temaatikaga.

Koroonakriis – kas infektsioonarsti unistus?

Kas see on infektsiooniarsti unistus – tegeleda senitundmatu viirusetekitajaga? “Kas ma tahaksin, et iga päev oleks selline COVID-situatsioon? Kindlasti mitte!” ütleb dr Rõõm.

Ta põhjendab, et inimese jõuvarud pole lõpmatud ja väga intensiivselt saab töötada ainult teatud aja, pärast seda tuleb väsimus ja hakatakse tegema vigu või muututakse ükskõikseks. Keegi ei taha ju seda, et arst ei hooli või on ükskõikne.

Ükskõiksuse ja läbipõlemise vastu aitab dr Rõõmu arvates koostöö. Tema arvates on tore, et Ida-Tallinna Keskhaiglas see nii ka on – igal pool töötatakse koos, lahendused tulevad kiiresti ja ei teki läbipõlemisohtu.

Hingelt infektsionist

Dr Rõõm avaldab, et ülikooli ajal huvitas teda ka psühhiaatria: inimese psüühika ja aju tegevus, mis on hing ja mis on vaim, kuid ka infektsioonhaigused olid kogu aeg ta hinges.

Huvi äratasid need just seetõttu, et erinevad haigusetekitajad põhjustavad erineva raskusega haigusi ja mida rohkem sellest tead, seda kiiremini saad inimest aidata.

“Selline huvi on mul kogu aeg olnud. Ma arvan et olen väga õiges kohas, olen hingelt infektsionist,” ütleb Aino Rõõm ja lisab, et ei ole inimest, kellele ei meeldiks, kui teda tänatakse tehtud töö eest.

Inimene vajab oma tööle tagasisidet, eriti kui ta on oma erialale väga pühendunud, siis ta tahab teada, kas tema tööst on olnud kasu ja kas ka kolleegid seda hindavad.

“Kõikide kolleegide tänamine on õige samm, eriti praegu, kui kõik töötavad oma jõu piiril. See on oluline!”

Arstiametis on tähtis koostöö

Kõige rohkem pakub dr Rõõmule rõõmu see, et arstitöö on kollektiivne. Seda saab teha koos patsiendiga, koos töökaaslastega ja tänu sellele koostööle tuleb ka hea tulemus.

“Mida parem on koostöö, seda parem on ravi tulemus,“ ütleb dr Rõõm. Ja soovib kolleegidele tõhusat koostööd ja vastupidavust, eriti praegusel ajal. Ning mis veel oluline – et jätkuks uudishimu, sest kui seda jagub, siis on maailm tore ja avatud.

Tuppitsa mälestusfondi selleaastast valikut iseloomustab elutöö märkamine

Dr Väino Tuppitsa (1941−1994) mälestusfondi eesmärk on toetada ja tunnustada kõrgetasemelist meditsiiniabi organiseerimist ja meditsiinipersonali eeskujulikku ettevalmistamist.

Dr Tuppitsa poeg Tõnu Tuppits selgitab, et mälestusfondi moodustasid 2001. aastal doktori pere ja meedikutest sõbrad eesmärgiga märgata Ida-Tallinna Keskhaigla inimeste tööd ka siis, kui ise ilmtingimata hetkel arstiabi ei vajata.

Tõnu Tuppitsa sõnul on tervishoiutöötajate töö omamoodi kahju hüvitamine, mille on kaasa toonud hoolimatud eluviisid, õnnetused või nagu sellel aastal inimkonda ohustavad viirused.

Just viimane on toonud varjust välja nende meedikute tööd, kes meeskondade ohutust tagavad. “Väino Tuppitsa mälestusfondi stipendiumi selleaastast valikut iseloomustab elutöö märkamine, mis tavaolukorras ei asu eesliinil, vaid tagab esiliini töö turvalisuse,” lausus Tõnu Tuppits.

Toimetas Triin Raestik