Invasiivkardioloogia osakonna juhataja Peep Laanmetsa sõnul on interventsionaalkardioloogia kiiresti arenev eriala, eriti kiiresti on viimasel aastakümnel arenenud strukturaalsete südamehaiguste invasiivne ravi. “11. juulil tegid meie keskuse kardioloogid Rasmus Lubi ja Boris Lapidus proktor Marcin Kurzyna juhendamisel kahele patsiendile pulmonaalarteri stenooside angioplastika.
Poolast pärit Kurzyna on oma keskuses läbi viinud üle tuhande protseduuri. Hetkel on plaanis tema abil protseduure teostada veel vähemalt kolmel korral. Lisaks on professor Kurzyna aidanud hinnata patsientide sobivust BPA protseduuriks ning võimaldanud oma keskuse külastamist ning protseduuride jälgimist,“ rääkis Peep Laanmets. “Protseduurid kulgesid edukalt ja me jätkame selle ravimeetodiga kindlasti,“ kinnitas ka protseduuri läbi viinud Rasmus Lubi.
Peep Laanmetsa sõnul on selle aasta sügisest plaanis alustada ka ägeda kopsuarteri trombemboolia patsientidel trombi aspiratsiooniga. „See oleks oluliseks ravimeetodiks trombolüüsi vastunäidustusega patsientidele. Peale selle on sel aastal planeerimisel veel mõned uued ravimeetodid, mille tarvis toimub jooksvalt personali koolitamine,“ lisas ta.
Kardioloog Ly Anton avaldas heameelt, et tema patsientidel on avanenud uus ravivõimalus. Antoni sõnul on krooniline trombembooliline pulmonaalhüpertensioon (KTPH) harvikhaigus, mida iseloomustab elastsete kopsuarterite pöördumatu obstruktsioon organiseerunud trombimasside poolt, millega kaasneb lisaks kopsuarterite seintes remodelleerumise protsess ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemine.
“Erinevate registrite andmetel esineb 1-26 esmast juhtu miljoni elaniku kohta aastas, haiguse tekkepõhjus ei ole teada. Näiteks umbes 0.5-9,1 protsendil patsientidest tekib pärast ägeda kopsuarteri emboolia põdemist, aga 25 protsendil juhtudest kopsuarteri trombembooliat eelnevalt diagnoositud ei ole. Ilma ravita on haiguse prognoos väga tõsine, elulemus esmastest sümptomitest alates jääb alla kolme aasta. Haiguse algstaadiumis tekib koormusdüspnoe, haiguse arenedes kujuneb hingamis- ja südamepuudulikkus,“ kirjeldab arst haiguse kulgu.
Kopsuarteri balloonangioplastika (BPA – balloon pulmonary angioplasty) on ravivõimalus patsientidele, kes ei sobi trombootilise protsessi lokalisatsiooni või muude põhjuste tõttu kopsuarterite endarterektoomia operatsiooniks. Samuti ka patsientidele, kellel on pärast operatsiooni endiselt tegemist pulmonaalse hüpertensiooniga ning trombootilise protsessiga. Tegemist on sellisel puhul 1. klassi näidustusega protseduuriga vastavalt viimasele, 2022. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi pulmonaalhüpertensiooni juhendile.
Protseduuri eesmärk on lõhkuda trombootilist massi kopsude segmendiarterite harudes. Praeguseks on maailmas kasutusel mitmeetapiline lähenemine, mis tähendab iga patsiendi puhul 6-12 korda protseduuril käimist 3-4 nädalaste intervallide järel. Potentsiaalselt on võimalik saavutada ka täielik kopsuvereringe rõhu normaliseerumine ning sellega seoses ka sümptomaatika taandumine. Iga protseduuri eel hinnatakse invasiivseid vereringe parameetreid Swan-Ganz termodilutsiooni kateetriga. Protseduuri tehakse veenikaudselt, enamasti läbi reieveeni.
