Politsei jätkab inimeste karantiinis püsimise kontrollimist ka pärast eriolukorra lõppu

Politsei auto.Foto: Shutterstock/Dmitri Ma

Eriolukorra alguses allkirjastas eriolukorra juht korraldusega, millega määrati COVID-19 haigetele ning riiki sisenejatele 14-päevane liikumisvabaduse piirang. Piirangust kinnipidamist määrati kontrollima politsei- ja piirivalveamet (PPA).

Kuigi eriolukorra viimaseks päevaks on praegu määratud 17. mai, siis ei ole veel teada, kas liikumispiirangust kinnipidamist jääb PPA kontrollima ka eriolukorra järgselt.

Politsei kinnitusel kustuvad infosüsteemidest andmed nakatunute kohta automaatselt ning ka arhiividest kustutakse nad ühel hetkel selliselt, et andmeid ei saaks hiljem taastada.

PPA jätkab järelevalvet seni kuni allkirjastatakse uus korraldus

Eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas allkirjastad eriolukorra väljakuulutamise järgselt korralduse, millest tulenevalt kontrollib PPA koroonaviirusesse nakatunute ning riiki sisenejate karantiinis püsimist. Korraldus on kehtiv seni kuni antakse uus korraldus, mis tunnistab esialgse korralduse kehtetuks.

Kuigi eriolukorra juht on andnud teada, et eriolukorra viimaseks päevaks on 17. mai ei ole vähemalt veel praeguseks juht allkirjastanud uut dokumenti, mis tühistaks PPA-le antud korralduse. See tähendab, et vähemalt esialgu jätkub PPA poolt teostatav kontroll ka eriolukorra lõppemise järgselt.

Valitsuse kommunikatsioonibüroost öeldi Geeniusele, et praegu ei ole veel selge, kas PPA kontroll jätkub ka pärast eriolukorra lõppu või mitte.

Politsei kinnitusel kustutatakse andmed nakatunute kohta automaatselt

Riiki sisenejate kohta on detailne ülevaade PPA-l endal olemas, kuid COVID-19 haigusesse nakatunute kohta edastab ametile andmeid terviseamet (TA). PPA andmekaitse spetsialist Krete Paal kinnitas Geeniusele, et mõlemid viidatud andmed püsivad politsei infosüsteemis ning sellega seotud e-infosüsteemis APOLLO seni kuni COVID-19 haiguse diagnoosimisest või piiriületamisest on möödunud 14 päeva.

TA edastatud andmete osas rakendatakse PPAs organisatoorset kaitsemeedet ehk 14 päeva möödumisel muutuvad kõik TA poolt edastatud andmed mitteaktiivseks.

“See tähendab, et siis ei ole selle isiku andmed enam aktiivsed ehk ei ole reageerivale politseiametnikule (nt patrull, piirivalve) nähtavad. Sellega on tagatud, et isikut näiteks tänaval või piiril põhjuseta ei peatata. Ainuüksi märke olemasolu, mille arhiivimise või kustutamise tähtaeg ei ole saabunud, ei anna alust selle automaatseks kasutamiseks või arvestamiseks mõne teise menetluse raames või isiku õiguskuulekuse hindamisel,” täpsustas Paal.

Andmekaitse spetsialist tõi välja sellegi, kui karantiini määratud isik on saanud politseilt karantiini eiramise eest ettekirjutuse või on talle määratud sunniraha jääb sellest andmekogusse märge maha ning patrullid näevad ka tulevikus, mille eest on ettekirjutus või sunniraha määratud.

“Praktikas piiratakse andmetele juurdepääsu samm-sammult. Andmed esmalt arhiveeritakse ning kui arhiveerimise vajadus või kohustus õigusest tulenevalt ära langeb, siis arhiivis olevad andmed kustutatakse. Andmed kustutatakse arhiivist tähtaja saabudes viisil, mis ei võimalda andmeid taastada,” täpsustas Paal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.