Positiivne statistika: üha rohkem Eesti elanikke vaktsineerib end gripi vastu

Et grippi ei tohi alahinnata, kinnitavad ka haigekassa andmed – Eestis vajab gripitüsistuste tõttu igal aastal haiglaravi ligi 2000 inimest.Foto: Shutterstock

Viimaste aastate jooksul on Eesti elanike seas gripi vastu vaktsineerimine seitsmekordistunud ning üha rohkem otsustatakse vaktsineerida end teistegi nakkushaiguste vastu.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on Eestis gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatus nii kogu elanikkonna kui ka vanemaealiste seas üks Euroopa Liidu madalamaid. Euroopa keskmine hõlmatus vanemaealiste seas on 48,9%. Siiski on vaktsineerimisega hõlmatus Eestiski vanemaealiste seas viimaste aastate jooksul peaaegu 10kordistanud (hetkel 10,2 %, 2015. aastal oli 1,5%) ning elanikkonna seas 7kordistanud (hetkel 7,02%, 2015. aastal 1,0% ).

2019. aastal võimaldati esimest korda tasuta gripivastast vaktsineerimist hooldekodudes ning vaktsineerimisega hõlmatus hooldekodudes moodustas keskmiselt 67,4%. Sadikova nentis, et kui hooajaline grippi haigestumine on viimasel aastal vähenenud tänu sotsiaalsete kontaktide vähenemisele, siis tänu järjepidevale vaktsineerimisele, eriti riskirühmadesse kuulujate vaktsineerimisele, on viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud ka gripist tingitud rasked tüsistused ja surmajuhud. „See efekt püsib tõenäoliselt aga vaid seni, kuni inimesed otsustavad kaitsesüstimise kasuks,“ sõnas gripikeskuse peaspetsialist.

Tõusuteel teistegi nakkushaiguste vastu vaktsineerimine

Üha rohkem vaktsineerivad Eesti elanikud end teistegi nakkushaiguste vastu – 2019. aastal kasvas vaktsineeritute arv Eestis 28% võrreldes eelneva kahe aastaga. Samuti pole viimase kümnendi jooksul Eestis väga paljude tõsiste nakkushaiguste haigusjuhte.

„Äge B-viirushepatiit, mumps, punetised ja difteeria on vaid mõned haigused, millest oleme küll kuulnud, kuid ei tea, mida need tegelikult endast täpselt kujutavad. Need on väga rasked haigused, mille tüsistused võivad olla karmid ning mis võivad lõppeda ka surmaga. Põhjus aga, miks neist täna väga paljud midagi ei tea, on lihtne – tänu vaktsineerimisele on oluliselt vähendatud nakkushaiguste levikut nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ lausus Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.