Kui vaktsiin süstitakse lihasesse, siis kõige kergemini korjavad selle endasse immuunrakud, täpsemalt dendriitrakud. Rebane kirjeldas, et nNendes rakkudes sünteesitakse mRNA järjestuse põhjal viiruse ogavalk, mis tuntakse ära kui kehavõõras valk. See lagundatakse ja selle jupid esitatakse dendriitraku pinna koesobivuskompleksi MHCII abil järgmistele immuunrakkudele, milleks on T-rakud.
Kokkuvõttes käivitatakse immuunvastuse kaskaad, mille tulemusena tekib organismis immuunmälu ogavalgu suhtes.
Lipiidne pakend aitab mRNA-l rakkudesse siseneda ja on ka vajalik, et mRNA rakus leiduvate ensüümide poolt liiga kergesti ei lagundataks.
Lisaks on ogavalgu RNA ise tehtud võimalikult organismi enda mRNA sarnaseks. Selleks pannakse mRNA mõlemasse otsa RNA elemendid, mis on pea kõigil teistel valku kodeerivatel mRNA-del.
Miks tahab vaktsiin külmas olla?
Teadaolevalt peab praeguseks väljatöötatud koroonaviiruse vaktsiine säilitamiseks ja transpordiks külmutama. Miks see nii on?
Professor Rebase sõnul on see esmalt vajalik selleks, et lipiid-mRNA kompleks koos püsiks, sest kui antud kompleksi edasi-tagasi sulatada ja külmutada, nagu see lennutranspordil juhtub, siis see laguneb. Samuti tikub edasi-tagasi külmutamisel lagunema RNA molekul ise.