Uudis

Professor selgitab: kuidas koroonavaktsiinid töötavad?

Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana rebane.Foto: Krõõt Aab

Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane avab, kuidas töötavad Pfizeri ja Moderna RNA vaktsiinid ning miks peavad need olema säilitamiseks külmutatud.

Kuidas vaktsiin töötab?

Professor Ana Rebase sõnul kujutavad need vaktsiinid endast lipiidsesse pakendisse pandud koroonaviiruse ogavalku kodeerivat informatsiooni (inglise keeles messenger) ehk mRNA-d.

Kui vaktsiin süstitakse lihasesse, siis kõige kergemini korjavad selle endasse immuunrakud, täpsemalt dendriitrakud. Rebane kirjeldas, et nNendes rakkudes sünteesitakse mRNA järjestuse põhjal viiruse ogavalk, mis tuntakse ära kui kehavõõras valk. See lagundatakse ja selle jupid esitatakse dendriitraku pinna koesobivuskompleksi MHCII abil järgmistele immuunrakkudele, milleks on T-rakud.

Kokkuvõttes käivitatakse immuunvastuse kaskaad, mille tulemusena tekib organismis immuunmälu ogavalgu suhtes.

Lipiidne pakend aitab mRNA-l rakkudesse siseneda ja on ka vajalik, et mRNA rakus leiduvate ensüümide poolt liiga kergesti ei lagundataks.

Lisaks on ogavalgu RNA ise tehtud võimalikult organismi enda mRNA sarnaseks. Selleks pannakse mRNA mõlemasse otsa RNA elemendid, mis on pea kõigil teistel valku kodeerivatel mRNA-del.

Miks tahab vaktsiin külmas olla?

Teadaolevalt peab praeguseks väljatöötatud koroonaviiruse vaktsiine säilitamiseks ja transpordiks külmutama. Miks see nii on?

Professor Rebase sõnul on see esmalt vajalik selleks, et lipiid-mRNA kompleks koos püsiks, sest kui antud kompleksi edasi-tagasi sulatada ja külmutada, nagu see lennutranspordil juhtub, siis see laguneb. Samuti tikub edasi-tagasi külmutamisel lagunema RNA molekul ise.

Kui Pfizeri vaktsiini peab säilitama -80 °C kraadi juures, siis Moderna vaktsiini puhul piisab -20 °C või lühemaajaliselt isegi +4 °C temperatuurist.

Rebane oletas, et kuna säilitamistingimuste katsetamiseks ei ole olnud piisavalt aega ja kuna klassikalisest laboritööst on teada, et RNA säilib külmkapis hästi -80 °C temperatuuri juures, siis Pfizeri puhul mindi lihtsalt kindla peale välja.

Samas on Moderna seda tüüpi vaktsiinide arendusega töötanud juba mitmeid aastaid ning seetõttu võisid nad ekstrapoleerida oma teadmisi teiste sarnaste vaktsiinide kohta.

Üks säilitamistemperatuuri erinevus võib Rebase sõnul tulla ka sellest, et Moderna on oma varasematele kogemustele tuginedes suutnud teha stabiilsema lipiid-mRNA kompleksi ja mRNA molekuli.

Professor Ana Rebase arutluse aluseks on The New York Times’is ilmunud ülevaade „How Moderna’s Vaccine Works”.

Toimetas Triin Raestik

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.