Toetusprojektide kestvusperiood ulatub kahe poole aastani ja nende sisu haakub väga hästi loodava vähikeskuse tegevustega, panustades olulisel määral Eesti vähitõrje tegevuskava eesmärkide saavutamisse, tõdes vähikeskuse projektijuht Kadi-Liis Veiman sotsiaalministeeriumist.
„Üks toetatud projektidest on verevähiga patsientide immuunsüsteemi T-rakkude geneetiline täiustamine nõnda, et need hakkaks tundma ära vähirakke ja tegema neid kahjutuks. Teaduslikus keeles on see CAR-T rakuravi. USAs ja Euroopas pakutav CAR-T ravi on näidanud paljulubavaid tulemusi, eriti juhtudel, kus patsiendi jaoks muud võimalused on ammendunud,” kirjeldas Veiman.
“Eestis ei ole see meetod kättesaadav ja patsientide ravi viiakse läbi teistes riikides, kus ravi ja sellega kaasnevad kulud on kõrged. Meil on Eestis täiesti olemas vajalikud eeldused ja oskused, et töötada sellist personaliseeritud ravi välja. Innofondi toetus aitab teha arenguhüpet rakuravi võimekuste väljaarendamisel ning edu korral saavad meie inimesed maailmatasemel ravi kodulähedaselt ja hinnanguliselt poole soodsamalt kui läbi rahvusvaheliste suurfirmade,“ selgitas Veiman.
Verevähk, mis hõlmab lümfoome, müeloome ja leukeemiaid, moodustab 6–7% kõigist vähidiagnoosidest ja põhjustab aastas üle 300 surma. Eestis oleks arendatav CAR-T rakuravi sobilik esialgu 20 inimesele aastas.
Vähitõrje andmepõhiste otsuste juhtimislaud
Innovatsioonifondist on toetust saanud teine vähitõrje projekt vajalik kõigile vähktõve patsientidele, raviarstidele ja teadlastele. „Praegune vähiraviga seotud andmestik on tekkinud aja jooksul, andmebaasid on ravikeskustes erinevalt struktureeritud – kogutakse andmeid erinevatel alustel, mistõttu andmeid ei ole võimalik tõhusalt töödelda. See takistab diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi hindamist patsiendi vähiteekonna alusel ja ravimeetodite lõikes. Probleem on sarnane kõigis Euroopa suuremates vähikeskustes ning meile teadaolevalt hästitoimivat lahendust vähemalt Euroopas ei ole,“ tõdes vähikeskuse projektijuht Veiman.
Toetust saanud vähivaldkonna andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamise raames on kavas töötada välja ühtne üleriigiline lähenemine. Inimene saab selle tulemusel parema ülevaate oma paiknemisest raviteekonnal ja tal suureneb võimalus osaleda andmepõhiselt oma ravivalikute üle otsustamisel. Ka tervishoiutöötajate koormus väheneb, kavas on automatiseerida andmete sisestamist ja edastust võimalikult palju.
