„Nii oodatavat eluiga kui tervena elatud aastaid mõjutavad ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus ja inimeste terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja töötavad sageli füüsiliselt rasketes ning tervisele ohtlikes ametites,“ selgitas Trasberg.
Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal (vastavalt 78,7 ja 79,2), madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas (vastavalt 74,6 ja 76). 2019. aastal, kui oodatav eluiga Eestis oli taasiseseisvusaja kõrgeimal tasemel, oli see praegusest kõrgem ka kõigis maakondades. „Siis ulatus oodatav eluiga Tallinnas 80,3 aastani, mis on lähedal Euroopa keskmisele,“ märkis Trasberg.
Balti riikide oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise
Euroopa keskmine oodatav eluiga 2021. aasta seisuga oli 80,1 aastat. Kõrgeim oodatav eluiga oli Liechtensteinis, Šveitsis ja Hispaanias (vastavalt 84,4; 83,9 ja 83,3); madalaim Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias (vastavalt 71,4; 72,8 ja 72,8).
Sarnaselt Eestile langes oodatav eluiga 2021. aastal umbes pooltes Euroopa riikides. Sealjuures oli langus kõige suurem Lätis ja Slovakkias (mõlemas – 2,4 aastat, Eestis – 1,7 aastat).
Oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise kõikides Balti riikides, kuid kolme riigi võrdluses oli see kõrgeim Eestis (77,2), järgnesid Leedu (74,2) ja Läti (73,1). Naaberriigis Soomes oli oodatav eluiga 2021. aastal 81,9 aastat, mida on 4,7 aastat rohkem kui Eestis.
Balti riigid jäävad Euroopa võrdluses silma meeste ja naiste oodatava eluea suure vahega. Eestis elavad naised meestest 8,7 aastat kauem, Leedus 9,3 ja Lätis 9,8. Euroopa keskmine meeste ja naiste oodatava eluea vahe on 5,7 aastat. Hollandis, Norras ja Islandil on vastavad näitajad 3,3 ja 2,8 vahel.