Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.
“Üldiselt saab öelda, et 20 aasta taguse ajaga võrreldes on meie hulgas mõne protsendi võrra rohkem neid inimesi, kes elavad igapäevaselt koos mõne pikaajalise haigusega: 2004. aastal oli neid 41 protsenti ja 2023. aastal 47 protsenti. Samas on positiivne, et mõne protsendi võrra on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes hindavad enda tervist väga heaks või heaks, 2004. aastal oli neid inimesi 50 protsenti ja 2023. aastal 56 protsenti,” ütles Remmelg. Analüütik tõdes, et viimase 20 aasta kõige helgem aasta oli 2020, kus lausa 59 protsenti inimestest pidas enda tervist väga heaks või heaks.
Kesk- ja vanemaealised hindavad enda tervist oluliselt paremaks
Vanuse kasvades tervis teatavasti halveneb. Väikesed erinevused meeste ja naiste vastustes siiski ilmnevad. Nii on näha, et 25–34-aastaste naiste hulgas on väga hea ja hea tervisega naisi sama palju kui nooremas vanusegrupis (85%). Seevastu meeste hulgas hindab oma tervist selles vanuses väga heaks või heaks ainult 80 protsenti.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
