Uudis

Tanel Kiik: ükski sünnipäevapidu ei ole väärt, et sealt saada COVID

Sotsiaalminister Tanel Kiik.Foto: ekraanikuva

Kolmapäeval toimunud pressikonverentsil rõhutas sotsiaalminister Tanel Kiik, et praeguses epidemioloogilises olukorras tuleb enne erapeo pidamist hoolega kaaluda, kas see ikka on vajalik. Seda vähemalt seniks, kuni vaktsiini turuletulek annab paremad võimalused naasta tavaellu.

Erapeod on olnud märkimisväärne nakkusallikas

Minister Kiik nentis pressikonverentsil, et väga hästi on olnud näha, et erapeod, väiksemad kogunemised ja teised sarnased üritused on olnud märkimisväärne nakkusallikas. „Koosviibimised on tihti olnud väga suure nakkuse levikuga. On olnud pidusid, kus on nakatunud lausa kõik peokülalised,“ ütles Kiik. Ta tuletas seetõttu meelde, et pidudele ei tohi minna nakkushaiguse sümptomitega.

Samuti peaksid koju jääma need, kes on äsja saabunud näiteks suure nakkusriskiga välisriigist. „Kui üritusel ei ole võimalik inimesi hajutada, hügieenireegleid täita, maske kanda – ükski sünnipäevapidu ei ole väärt, et sealt saada COVID,“ sõnas minister.

Teadusnõukoda esitab uue hinnangu olukorrale neljapäeval

Neljapäeval toimub järjekordne valitsuse istung, kus Kiige sõnul kuulatakse ära teadusnõukoja hinnang praegusele olukorrale ja loomulikult arutatakse ka koroonaviirusega seotud teemasid. Muuhulgas näiteks lisaraha eraldamist testimisvõimekuse suurendamisekas ja ka erinevate toetusmeetmete kasutamist.

Oma sõnavõtu lõpetas Kiik soovitusega kasutada kõigil koroonaäppi HOIA. „See annab lisavõimaluse lähikontaktsed võimalikult varakult tuvastada, et saaks neid testida, vajadusel isoleerida, mitte riskida sellega, et lähikontaktne nakatab järgmisi ja ahel jätkub,“ põhjendas minsiter soovitust.

Enim on nakatunuid 20–39aastaste hulgas

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko tõi välja, et kolmapäevahommikuse seisuga on Eestis viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 25,66. „See 25 aga erineb väga palju kevadisest samast näitajast, sest kevadel oli palju rohkem hospitaliseerituid ja neid, kes vajasid erakorralise meditsiiniosakondade abi,“ tõi nõunik välja võrdlusmomendi.

Endiselt haigestuvad praegu kõige rohkem noored ja enim on koroonaviirus levinud 20–39aastaste hulgas. Üldise trendi taustal aga hakkab silma ka asjaolu, et positiivseid lisandub tegelikult kõigis vanuserühmades.

„Tänase päeva seisuga vajab haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel on neist kaks patsienti. Haiglaravil olijate vanus on ikkagi üle 50 ja vanemaealised ja need, kel on ka tõsised kaasuvad haigused,“ tõi Dontšenko välja. Ta viitas veel, et näiteks võrreldes kevadega on kõigis vanusegruppides vähenenud raksete haigete osakaal.

Haigestunute arv suureneb ka mujal Euroopas

Ka mujal Euroopas on haigestumine endiselt kasvutrendis ja seda prognoositakse ka edaspidiseks. „Euroliidu keskmine viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 9. septembri seisuga 66. Ilmselt saab selle nädala näitaja olema kõrgem, sest haigestumise kasv jätkub,“ märkis Dontšenko.

Ta tõi välja ka meie lähinaabrite näitajad – madalaim nakkuskordaja on Lätis – 4,2. Leedus on vastav näitaja 17,2 ning Baltikumis üldiselt 14,53.

Põhjamaadeski on ka haigestumus kasvutrendis, seda nii Soomes, Taanis kui ka Norras. Langus jätkub ainult Rootsis.

„Rootsis oli lähenemine viiruse ohjamisele teatavasti teistsugune. Kuid niikaua kui meil ei ole tõhusat ravimit ega vaktsiini, ei saa me karjaimmuunsust veel tekitada ja seni on kõik varem soovitatud meetmed – püsime kodus, hoiame distantsi, peseme käsi, kui distantsi ei saa pidada, kanname maski – endiselt asjakohased,“ kommenteeris Dontšenko.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.