Uudis

Tasub olla valvas: Eestis levib COVID-19 Briti mutatsioon, avastati ka esimene LAV-i viirusetüve kandja

Uudis täiendatud 19.56

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Terviseameti peadirektori asetäitaja Mari-Anne Härma ütles kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et eelmisel nädalal lisandus 4561 uut COVID-juhtumit. See tähendab, et võrreldes üle-eelmise nädalaga on juurdekasv olnud 21 protsenti.

Lisaks avaldas Härma, et Eestis levib koroonaviiruse Briti päritolu mutatsioon ning juba on avastatud ka üks Lõuna-Aafrika tüve kandev nakatunu.

Härma sõnul kasvas nakatumisnäitaja eelmisel nädalal kõige rohkem Saare- ja Hiiumaal ning Põlva- ja Raplamaal. Kasvu poole on taas liikunud ka Harjumaa.

Nakatumiskordaja R on 1,1 ja nii jätkates võib Härma sõnul juhtuda, et veebruari lõpuks on päevane nakatunute arv üle 800 ning märtsi alguses üle 1000.

Peamiselt nakatuti koduses ringis. Koju toodi nakkus enamasti töölt või koolist, aga ka sõpradelt või huviringidest. Paljudel juhtudel jäi nakkusallikas paraku teadmata.

Just suur teadmata nakkusallikate osakaal on Härma sõnul jätkuvalt peamine murekoht – see viitab, et Eestis on koroonaviiruse epideemiline levik ja nakkust võib saada igaltpoolt, kus inimesed omavahel kokku puutuvad.

“Peame säilitama kriitilist meelt ürituste suhtes. Kui midagi on lubatud korraldada, ei tähenda see tingimata, et peaks seda tegema või et üritusel oslaemine on ohutu ja mõistlik,” toonitas terviseameti asejuht.

Ta toonitas, et oluline on läbi mõelda kõik tegevused ja käigud, kus võib kokku puutuda teiste inimestega. Praegu ei peaks võtma osa meelelahutusüritustest, ei tohiks suguvõsa ja vanavanematega kohtuda, tuleks vältida rahvakogunemis, ka spordiüritusi, näitusi, konverentse.

Koolivaheajal tuleks tegevused suunata õue. Kuid laste ajaveetmist planeerides peaks mõtlema, et lapsed läviksid väikestes sotsiaalsetes ringides, ehk näiteks klassikaaslased omavahel. Kidnlasti tuleks ära jätta külaskäigud ja reisid.

Härma tõi välja, et Eestis on tuvastatud 45 Inglismaa päritolu COVID-19 mutatsioonitüve ja lisaks ka üks Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) päritolu mutatsioon.

Ta täpsustas, et LAVi tüvega viirusjuht oli Eetisse sisse toodud Tansaaniast, 21 Briti mutatsiooni juhtu on Eestisse sisse toodud, neljal juhul on Briti tüvi leitud lähikontaktsetelt. 19 Suurbritannia mutatsiooni aga on olnud siseriiklikud nakatumisjuhud.

“Nakatumispaik on nende puhul teadmata, mis tähendab, et ka meil on uus kiirema levikuga tüvi ringluses ja tasub olla valvas,” rõhutas Härma.

Viroloog Andres Merits ütles Postimehele, et LAVi-tüve leid Eestis ei peaks kedagi siiski paanikasse viima, kuid tuleb meeles pidada, et see on nakkavam ja selle eripäraks on laialdane levimus noorte hulgas. Samas ei ole kliiniline pilt väga raske.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.