Tänapäevase käsitluse järgi vaatlevad teadlased uimastisõltuvushäireid eelkõige ajuhaigustena, seejuures on sõltuvusuuringute valdkonnas üpris uudseks käsitlusviisiks ka bioloogilise vanuse hindamine. Nüüd leidiski uus uuring, et kokaiinitarbimise häirega inimeste ajud vananevad kiiremini.

Kui naudime suguelu, toitu, muusikat, lemmikharrastusi või muud, tulvab meie aju premeerimisahelasse hõlmatud piirkondadesse mõnutunnet esile kutsuv dopamiin. Mõned uimastid nagu kokaiin matkivad seda mõju, ainult et kümneid kordi võimsamalt. 

Terve inimese aju ei ole selliste dopamiinitulvade meelevallas, kuna otsuste langetamises osaleb eesajukoor, millel on voli sellistest nauditavatest tegevustest loobuda, kui aeg või koht pole paslik. Sõltuvushäirelise inimese ajus on selline niinimetatud pidurduslik kontroll (ingl inhibitory control) pärsitud, mistõttu on kiusatustele kergem järele anda. Ent millised biokeemilised muutused eesajukoores sellist pärssumist põhjustavad?