Mikroobe, mille tõttu haigestutakse, nimetatakse patogeenideks. Sõda immuunsuse ja patogeenide vahel avaldub tavaliselt nohu, kurgu-, kõhu- või peavaluna, palaviku või väsimusena.

Immuunsus (ehk nakkuskindlus), on vastupanuvõime mikroobide ja teiste organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu. Immuunsüsteem kaitseb organismi nii väljastpoolt sissetungivate haigustekitajate kui ka organismi enda sees tekkivate tervisenõrgestajate eest.

Laias laastus jaguneb inimese immuunsüsteem kaheks: loomulikuks ehk kaasasündinud ja välja kujunenud ehk omandatud immuunsuseks. Loomuliku immuunsuse komponendid on haigustekitaja sissetungil kaitseks kohe valmis. See väljendub põletikulise reaktsioonina: palaviku, halva enesetunde, väsimusena.

Omandatud immuunsus areneb välja kas haiguste põdemise või vaktsineerimise järel. Vaktsiiniga viiakse organismi väike kogus haigust tekitava viiruse või bakteri osakesi. Saades aru, et kehas on midagi võõrast, käivituvad loomuliku immuunsuse kaitsereaktsioonid. Üldine enesetunne võib olla nõrk ning tekkida kerge palavik.

Läbi põetud haigusest jääb organismi teave ning järgmisel korral, kui sama puututakse kokku sama haigustekitajaga, oskavad organismi „sõdurid“ sissetungi peatada ning haigestumise ära hoida.

Olenevalt läbipõetud haigusest või vaktsiinist kestab omandatud immuunsus kas lühikest aega või elu lõpuni. Näiteks tuulerõugete, punetiste, B-hepatiidi ja puukentsefaliidi vastu tekib inimesel immuunsus kogu eluks, gripi vastu aga lühikeseks ajaks.

Immuunsüsteemi moodustavad paljud rakud, koed ning vere- ja lümfisüsteemis ringlevad komponendid. Olulisemad organid, kus tekivad immuunsüsteemile vajalikud rakud, on harknääre, luuüdi, lümfisõlmed, põrn ja lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal.

Kuidas immuunsüsteem töötab?

Organismi kaitse koosneb kolmest takistusest. Kõigepealt pakuvad organismile “vaenlase” eest kaitset välised tõkked, milleks on nahk ja limaskestad. Kaitsesse astuvad higinäärmed, karvakesed, sealhulgas ripsmed ja hingetoru ripsepiteel. Samuti eritised, nagu soolane pisaravedelik ning happeline keskkond maos ja suguelundites.

Kui patogeenidel õnnestub välistest takistustest läbi pääseda, ootavad neid ees vere valgelibled ehk leukotsüüdid. Mikroobid, mis suutsid ellu jääda ja paljunema hakata, hävitatakse selliste leukotsüütide poolt, mis on patogeeniga varem kokku puutunud ja need meelde jätnud. Seda nimetatakse omandatud immuunsuseks. Leukotsüüdid kogunevad organismi sattunud võõrkeha(de) ümber ja hakkavad neid õgima. Rohkelt on õgijaid veres, kopsudes, maksas ja põrnas.

Kui patogeen murrab esimesest kahest kaitsebarjäärist läbi, hakkab organism massiliselt juurde tootma uusi rakke, mis osalevad võitluses võõrkehade vastu. Rünnakule asuvad makrofaagid ja lümfotsüüdid. Kui ka need viimased sõdurid jäävad lahingus kaotajaks, on võõrkeha organismi tunginud ja inimene jääb haigeks.

Immuunsüsteem võib eksida

Mõnikord võivad immuunsüsteemi rakud rünnata organismi enda rakke või organismi sattunud pealtnäha ohutut ainet. Üks selline näide on allergia, mis ongi tegelikult äge immuunvastus allergiat esilekutsuvale tegurile ehk allergeenile. Allergianähte võivad põhjustada toiduained, tolmulestad, taimede õietolm, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid ja palju muud.

Kui immuunsüsteem eksib ning ründab ja hävitab organismi oma rakke, kudesid ja elundeid, siis on tegemist autoimmuunhaigusega. Kui aga kahjustada saavad immuunsüsteemi rakud ise ja immuunsus nõrgeneb, kutsutakse seda immuunpuudulikkuseks.

Mis põhjustab immuunsuse vähenemist?

Immuunpuudulikkus on organismi seisund, kus mõni immuunsüsteemi osa ei toimi normaalselt ja vastupanuvõime pole piisav. Organismi kaasasündinud, geenidefektidest põhjustatud vastupanu langust nimetatakse primaarseks immuunpuudulikkuseks, mis avaldub tavaliselt esimesel eluaastal. Seda esineb umbes 1:10 000–1:100 000 inimesest.

Meid ümbritsevas keskkonnas on aga palju organismi vastupanuvõimet kahjustavaid faktoreid, mis ajutiselt või pikemat aega häirivad organismi immuunsüsteemi toimimist. Elu jooksul tekkivat vastupanuvõime langust nimetatakse omandatud immuunpuudulikkuseks.

Omandatud kaitsevõime languse põhjuseid on palju, nendest olulisemad on järgmised.

• Toidu ja toitainete puudus (näljutamine, valgupuudus, vitamiinide ja mineraalainete puudus).
• Ainevahetushäired (nt suhkruhaigus, rasked maksa- ja neeruhaigused jm).
• Nakkushaigused, näiteks viirusnakkused (HIV, viirushepatiidid, SARS-CoV-2 jm), bakteriaalsed nakkused, seeninfektsioonid, parasitaarsed haigused ja tuberkuloos.
• Ravimid, keemilised ained, tööstus- ja olmemürgid.
• Stress, pikaaegne magamatus.
• Liigne füüsiline koormus.
• Suur ülekaal.
• Autoimmuunhaigused, kasvajad ja verehaigused.
• Mõne immuunsüsteemi organi (nt põrna, tüümuse) eemaldamine operatsiooni käigus, suur verekaotus.
• Kõrge iga.
• Alkoholism, narkootikumide tarvitamine.
• Rasked traumad, põletused.

Organismi kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne. Languse esilekutsujast vabanemisel taastub normaalne immuunsüsteemi talitlus.

Kuidas saada teada, mis seisus on immuunsus?

Üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, on vereanalüüs. Selle lihtsama variandi abil saab teada, kas toitumine on mitmekülgne ja tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete (nt valgud), mineraalide (raud, tsink, seleen) ja vitamiinide (vitamiinid D, A, B12, C, folaat) piisava sisalduse.

Kui teha pisut põhjalikum vereanalüüs, saab lisaks toitumise kontrollimisele ülevaate, kas vereloome ja immuunrakkude üldine sisaldus veres on korras (hemogramm), kas organismis on põletikke (hsCRP) ning kas immuunkaitseks vajalike antikehade ja spetsiifiliste komponentide tase organismis on paigas (IgG, IgA, IgM, C3 ja C4).

Oma tervist peaksid hindama eelkõige need, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired. Aga soovitatav on see ka rangetele taimetoitlastele või neile, kes teevad intensiivselt trenni.

Normaalse immuunsüsteemi tagamiseks on parim abimees tervislik eluviis. Kaitsevõime aitavad terve ja tugevana hoida muidugi mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu hoidmine ja mittesuitsetamine.

Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva ning viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini.