Viimase 14 päeva jooksul (30.06-13.07) tuvastati 21 uut nakatunut, viimase kahe nädala kumulatiivhaigestumus 100 000 elaniku kohta on 1,9.

“Viimastel nädalatel on testimiste arv veidi langenud, aga see on suvel loomulik näht, sest nakkushaigusi ja respiratoorseid sümptomeid on vähem ja inimesed ei pöördu nii tihti arstile. Kuid endiselt testime rohkem kui WHO seda soovitab ja enamik testitutest ei ole viirusekandjad,” avaldas Härma.

Ettevaatust kehva ventilatsiooniga ruumides

Härma ütles, et viimasel ajal on arutletud selle üle, kas ja kuidas levib koroonaviirusnakkus õhu teel, kuid selles osas maailma terviseorganisatsioon WHO oma sõnumit väga tugevalt muutnud ei ole.

Koroona võib levida ka õhu teel, kuid peamine levikutee on piisknakkus, see kui köhitakse, aevastatakse ja nakkus satub õhust otse nakatuja suhu, ninna või pindadele, kust nakkuse saaja selle pindu katsudes üles korjab.

“WHO ja ka terviseamet rõhutavad jätkuvalt, et peamine moodus end kaitsta, on hoida head käte hügieeni, kindlasti haigena püsida kodus. Rahvarohkeid kogunemisi tasuks endiselt vältida, aga mõistuse piires tasub natuke ka suve nautida,” lausus Härma.

Ta suunas, et kui riigis on kõrge haigestumuse levik, tuleb vältida kogunemisi ja lähikontakte (räägitud on näiteks koorilaulust, rühmatrennidest) umbsetes kehva ventilatsiooniga ruumides. Kuid tasub arvestada, et Eestis on praegu epidemioloogiline olukord hea.

Et nakkusi on vähe, ei soovitata tavainimestele üldiselt ka maskide kandmist. “Maskide kandmine on tõhus meede piisknakkuse leviku tõkestamiseks ehk mask antakse inimesele, kes on haigestunud,” märkis terviseameti peadirektori kohusetäitja.