Standardiseeritud metoodikal põhinevad rutiinsed regulaarsed seired ei ole üldjuhul teadusasutuse tegevuse eesmärk ning riiklikul tasemel seiret korraldab riik. “Seepärast toodi reovee seire terviseameti koordineerimise alla,“ rääkis Jõemaa.
Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja reoveeuuringu senise juhi Tanel Tensoni sõnul on reoveeseire metoodika nüüdseks töökindel ja terviseamet saab regulaarse seirega sujuvalt jätkata.
„Ülikooli ja terviseameti koostöö reoveeseire vallas jätkub siiski ka edaspidi, sest koroonaviirusega seonduvalt tuleb pidevalt uut infot. Oleme konsultantidena jätkuvalt olemas, kui peaks olema vaja metoodikat edasi arendada või kohandada. Samuti tegeleme edasi viirusetüvede genotüpiseerimisega,“ ütles Tenson.
Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas, kuid uuringu kvaliteeti see ei mõjuta. Proovid kogub vastavalt terviseameti tellimusele keskkonnauuringute keskus. Seireprotsessi sisus rohkem muudatusi ei tule, jätkub koostöö Tartu Ülikooliga. Seirekava hinnatakse iganädalaselt üle ning vajadusel tehakse muudatusi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.
Reoveeseire annab varajast infot nakkuse piirkondliku leviku kohta. „Seire on abiks kollete avastamisel, kui tegemist pole veel ulatusliku levikuga,“ sõnas Jõemaa.
Terviseamet jätkab reoveeproovide tulemuste avaldamisega sarnaselt varasemaga ning kogu info kantakse visuaalselt seirekaardile.