Terviseminister lisas, et see helguse hetk vähemasti riigi tasandil läheb varsti mööda ja veel rohkem keerulisi arutelusid ootab ees, vaadates otsa tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse küsimustele. „Teame, et Eesti on olnud tervishoiuteenuste osutamisel aastaid üks efektiivseimaid riike maailmas. Mistõttu ei peitu vastused sellele võrrandile enam lihtsas tõhustamises või kerges kulude kokkuhoius. Lisaraha vajadus 2025. aastast on möödapääsmatu,“ sõnas Sikkut.

Lisaraha harvikhaiguste raviks ja lapsevaenamate haigushüvitiseks

Aastatel 2024-2027 eraldatakse taotlusvooru kaudu heategevusfondidele 5 miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi. Eesmärk on aidata seeläbi katta nii harvikravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui perede omaosaluse kulu. Harvikhaigus tähendab seda, et konkreetne haigus on haruldane ja esineb väga harva, kuid erinevad harvikhaigused puudutavad Eestis kokku kuni 100 000 inimest. Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuses saab aasta jooksul harvikhaiguse diagnoosi ligikaudu 1000 inimest.

2024. aasta keskel jõustuvad seadusemuudatused, millega tervisekassal tekib võimalus maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi, kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud vanemahüvitise põhjal, võttes aluseks inimese jaoks kasulikuma. Muudatusega lahendatakse senine ebaõiglane olukord, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale maksti haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt ja aidatakse lapsevanematel pärast lapsehoolduspuhkust edukalt tööellu naasta. Selleks panustab riik tuleva nelja aasta jooksul ligi 17 miljonit eurot. 

Lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks ja vaimse tervise abi kättesaadavuseks

Õdede tervishoidu tagasi toomiseks luuakse järgmisel aastal väljaspoole suuremaid keskusi tööle asuvatele õdedele lähtetoetus. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole suuremaid keskusi. Õdede tervishoidu tagasitoomine on õppekohtade arvu suurendamise kõrval täiendav võimalus tervishoiu jaoks nii vajalikke õdesid juurde saada. Õdedele makstakse ühekordset lähtetoetust 30 000 eurot.

Kohalike omavalitsuste vaimse tervise toetusmeede jätkub. 2024. aastal suunatakse kohalikes omavalitsustes psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse ning psühholoogide kutseaasta rahastamiseks eelarvesse lisaraha 990 000 eurot, perioodil 2025-2027 samuti üle 0,9 miljoni euro aastas. 

Tervishoiutöötajate palgad tõusevad vastavalt kollektiivleppele 2024. aastal keskmiselt 10 protsenti. Riigieelarvest rahastatavate teenuste jaoks on tervishoiutöötajate kollektiivleppe katteks järgmise nelja aasta jooksul nähtud ette 16 miljonit eurot. Tervisekassa kulud seoses kollektiivleppega kaetakse tervisekassa eelarvest. Tervishoiuvaldkonna kollektiivleping aastateks 2023-2024 sõlmiti 2023. aasta 20. jaanuaril.

Järgmise nelja aasta jooksul panustatakse 700 000 eurot riikliku viljatusraviregistri loomiseks ja pidamiseks. Eestis on sündimus langustrendis ja viljatusravi vajab aina enam inimesi. Viljatuse probleemiga puutub Eestis kokku iga kuues perekond, kes soovib lapsi saada. Loodav register aitab korrastada viljatusraviga seotud meditsiinistatistika kogumise ja saab aluseks viljatuse põhjuste kaardistamiseks, ravitulemuslikkuse ja ravimeetodite efektiivsuse, kulutõhususe ja ohutuse hindamiseks. 

Lisarahastus maakondlike keskuste rajamiseks

Lähiaastatel panustakse riigieelarvest ka kaasfinantseeringuks Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate tervishoiu taristuprojektide õigeaegse elluviimise toetamiseks. Viljandi Tervikumi ehitust toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastust 2024-2025 aastal kokku 38,8 miljoni euroga. Riik toetab mitteabikõlbliku käibemaksu rahastamist samal perioodil kokku 18,3 miljoni euroga.

Lisaks on aastatel 2024-2028 kavas luua Kuressaarde ja Narva maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, mis ühendavad nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenused. Keskuste rajamist rahastatakse aastatel 2024 – 2028 Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kokku 58 miljoni euroga, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 11,5 miljonit eurot ja elluviijate omafinantseering. 

Eesti toetab WHO mittenakkushaiguste keskuse Moskvast ümberpaigutamist. Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmiseks tuuakse Maailma Terviseorganisatsiooni mittenakkushaiguste keskus Moskvast ära ja paigutatakse Kopenhaagenisse. Venemaaga koostööleppe lõpetamiseks panustab Eesti riik keskuse ühisesse rahastamisse koos teiste samameelsete riikidega. Eesti riik toetab keskuse tööd järgmise nelja aasta jooksul kokku 1,6 miljoni euroga.

Tervisekassa eelarves on 2024. aastaks tervishoiule vahendeid ligi 2,4 miljardit eurot. 2024. aastaks suunatakse tervisekassale riigieelarvest 130,8 miljonit eurot tegevustoetust tervishoiuteenuste kättesaadavuse hoidmiseks. Tänaste prognooside järgi kasvab riigieelarvest tehtav eraldis mittetöötavate pensionäride eest ligi 40,3 miljonit (kokku 288,8 miljonit) eurot. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa kasvab võrreldes 2023. aasta eelarvega ligi 140 miljonit (kokku 1,95 miljardit) eurot.