Esko sõnul on Eestis suur võimalus tervishoiu valdkonnas luua uusi tooteid ja teenuseid. “E-riigil ja e-tervishoiul põhinevate lahenduste testimine, Geenivaramu andmebaasi kasutamine, tugev valdkondlik teadus- ja arendustöö ning mugav ettevõtluskeskkond on eelised, mida teadlased ja ettevõtjad Eestis kasutada saavad, et luua tooteid ja teenuseid, mille järele on nõudlus üle maailma,” sõnas Esko.
Samas kasutatakse TalTech tehnoloogiasiirde ekspert Rainis Venta sõnul neid eeliseid praegu üsna vähesel määral ära. “Me ei oska oma teadustöö tulemuste põhjal luua ega müüa uusi teenuseid ja tooteid,” selgitab Venta. “Teadusartiklite avaldamine on väga oluline kuid samaaegselt on vajalik leida võimalusi teadustööst võrsuvate rakenduste loomiseks ja patendeerimiseks,” selgitab Venta. “Eestis kulub ühe patendi loomiseks näiteks 260% rohkem teadus- ja arendustöö investeeringuid, kui Soomes,” näitlikustas Venta Eesti teaduse madalat ettevõtlikkust ning huvi teadustulemuste patenteerimisel.
Uuringus kaardistati peamised takistused teadusmahukate tervishoiuteenusete ja -toodete loomiseks. Esiteks vähesed oskused, kogemused ja teadlikkus teaduspõhise ettevõtluse arendamiseks, rahastuse kaasamiseks ning intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks; teiseks piiratud rahastusvõimalused; kolmandaks alakasutatud koostöö kliiniliste partneritega; ja neljandaks vähe alustavaid ettevõtteid ning edulugusid.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja ning uuringu ühe autori Siim Espenbergi sõnul vajab Eesti tervisetehnoloogiate valdkonnas arendamist terviklik ja süsteemne protsess, mis toetaks uute teenuste ja toodete loomist ning patsiendini jõudmist. “Samuti, kuna selles valdkonnas on edu saavutamiseks eriti oluline jõuda välisturgudele, siis väga tähtis on toetada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Praegu on küll olemas innovatsiooni toetavaid teenuseid, kuid neid on vaja edasi arendada, et sellele suure potentsiaaliga valdkonna arengule rohkem hoogu anda,” sõnas Espenberg. “Tehtud analüüs tõi meie tugevuste kõrval selgelt esile ka kitsaskohad ning on loonud head eeldused järgmiste sammude astumiseks, et valdkonnas tegutsevatel teadlastel ja ettevõtjatel oleks lihtsam leida ja saada tuge, mis aitaksid kaasa sellele, et uuenduslikud lahendused jõuaksid paremini patsientideni nii Eestis kui ka mujal maailmas,” selgitas Espenberg.
Põhjalikum strateegia uuringus välja toodud tervisevaldkonna takistuste lahendamiseks ning iduettevõtete arendamiseks aastatel 2023-2028 valmib sügiseks. Esko sõnul on loodava
strateegia eesmärk, et Eestis tegutseks 200 globaalse ambitsiooniga ettevõtet, mis toovad uuenduslikud ideed teadusest patsiendini. “Potentsiaali selleks on,” leiab Esko.
Uuring on leitav: https://ut.ee/et/sisu/okosusteemi-kaardistus
